Süzhee üldiselt praeguseks juba kümneid kordi korratud nii filmides kui raamatutes, seetõttu ei tekitanud mingeid erilisi emotsioone. Ma ei tea, kas omal ajal oli tegemist miski originaalse jutuga või mitte. Esimesel juhul on kulumus muidugi andestatav, teisel juhul aga oleks Bradbury-taoliselt kirjanikult oodanud küll midagi uudsemat ning vähemstampset.