Neli miinusega, sedagi peamiselt vaid hästi väljamängitud (ehkki ettearvatava) lõpu eest. Kusagil kolkakülas elavad vana mees ja vana naine, kes (nagu ka paarisaja km raadiuses elavad naabrid, üleaedne välja arvatud) ei oska lugeda ega kirjutada. Cora, naine, aga tahaks nii väga, sest ta tunneb end muidu nagu kotis elavat. Siis tuleb külla Cora kirjaoskajast nõbu ning suur lai maailm, mis seni jäi mägede ja orgude taha, avanebki neile... aga siitkohast edasi ei saa rääkida. Hea.