Mõningate kirjanduslike liialdustega, kuid muidu otsekui tänapäevast (või siis lähituleviku) olukorda peegeldav jutt liigsuhtluse teemal. Vaimuhaiglas kuulatakse üle mõrvarit, kes... kujutage ette, lasi oma teleka auklikuks, häiris tipptunnil teiste inimeste sidevahendeid ja sodistas oma telefoni Kitchen Insinkeratoris. Kõik seepärast, et rumal mees ei osanud lugu pidada võimalusest olla kogu maailmale 24/7 kättesaadav -- just nagu kogu maailm temale -- ning ihaldas midagi ebameeldivat ja mõeldamatut nagu vaikus.
Tegu pole küll sellise Bradbury jutuga, mis minult tavaolukorras "viie" saaks, ent sarnastel raskestikirjeldatavatel põhjustel olen sama hinde andnud ka Ellisoni jutule "Kahetse, Arlekiin...".