Mulle iseäranis meeldis see tilluke metallist ja kalliskividest "aed" või õieti mikro-maa, mikro-riik, mille imperaator ise oli leiutanud, ja kus miniatuursed inimesed liikusid miniatuursetes majades, väikestel põldudel, loomad ja linnud väikestes metsades jne. Ja millele ta siis ülalt alla vaatas, kui ta oli selle kaadervärgi käivitanud võtmekesega, mis tal kaelas rippus. Vaatas samamoodi nagu lennumasina leiutaja vaatas päris-maale, mille kohal ta oma proto-deltaplaaniga lendas (aastal 400). Eks see imperaatorit ärritaski. Kontrolliv pilk... millest kirjutavad keskkonnaesteetikud. Tahta vaadata kõrgetest kohtadest või lennumasinaist avaraid vaateid kaunistele linnadele ja maastikele on natuke tahta neid keskkondi kontrollida.Samas saaks seda ideed kuidagi PKDickilikult edasi arendada. Imperaator vaatab (pärast oma saatuslikku otsust) oma tillukest mehhaanilist kuningriiki ja märkab, et seal lendab üks väike lennumasin ringi, mida tema ise sugugi sinna projekteerinud polnud... Ja tema pisi-impeeriumis hakkavad toimuma muudki ootamatud ja projekteerimatud sündmused. Mis on kuidagi veidral viisil seotud ootamatute sündmustega tema päris-impeeriumis... jne...Ei, tõesti hea lugu.