(jutt aastast 1949)
eesti keeles: «Kaleidoskoop»
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000
Lihtne sedapidi, et ega siin midagi seletada pole vaja – kõik saab lugedes selgeks!
Kummaline seetõttu, et kui hakkasin arvustust kirjutama, siis tekkis endamisi küsimus, et mis selles jutus siis niiväga oli, et ma sellele viite tahan panna? Lugesin taas läbi ning panen nüüd siis ka viie ära...
Viie saab jutt juba ainuüksi viimaste lausete (pean silmas seda langeva tähe värki) eest... kuid tegelikult meeldis mulle hoopis meeste asjalik käitumine... et paniköör likvideeritakse, et teiste lõpp rahulikum oleks... et pidevale «vaenlasele» tunnistatakse uhkust alla neelates, et ega tegelikult mingit vaenu polegi. Kummaline küll, kuid eks seegi teeb meid inimlikemaks.