Kasutajainfo

Ray Bradbury

22.08.1920-6.06.2012

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ray Bradbury ·

Dandelion Wine

(romaan aastast 1957)

eesti keeles: «Võilillevein»
Tallinn «Eesti Raamat» 1994

Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
7
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.778
Arvustused (9)

Hoopis teistsugune Bradbury, kui `Marsi kroonikates` või `Fahrenheitis`. Tegevus toimub väikelinnas ühel 30`ndate aastate suvel ningBradbury vaatlebki suve (mida võilillevein sümboliseerib) läbi erinevate inimeste prisma. Ei mingeid marslasi, ei mingeid kosmosereise, küll aga Õnnemasin ja "Ajamasin". Raamat on ühelt poolt elurõõmus, teisalt kurb, aga kindlasti väga hea. Minu meelest võiks Bradburyt varem mitte lugenud inimesed just "Dandelion Wine`ist" alustada.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Bradbury raamatutest on Dandelion Wine mulemmik. See on raamat suvest. See on raamat Ameerika va"ikelinnast ja va"ikelinna inimestest, ning lastest, kes ma"ngivad va"ikelinna suves. Ulme on siin varjatud, ta on tagap6hjal, peaaegu olematu, ent hoomatav. Ajamasin, roheline masin, 6nnemasin - need ulme-elemendid on p6imitud kauniks filosoofiaks. Samuti see killuke 95-aastase vanadaami ja noormehe valesti ajastatud, ent ajatust armastusest. Soovitan k6igile.
Teksti loeti inglise keeles

Kahtlemata üks paremaid Bradbury raamatuid ning üks tugevamaid lapsepõlveteemalisi asju üldse, mida olen luganud. Aga ulme? Nomaeitea. Tõesti. Tükk aega surusin endas õnnestunult maha kiusatust ta siia üles riputada, kuna tegelikult on siin seda ulmelist-üleloomulikku osa ikka vähe küll. Nüüd on siis keegi teine sellega hakkama saanud... Teisest küljest, SF märgi all Bantam ta ju avaldas ja kui nõustuda mõne seisukohaga, et kõik on ulme, mida ulmena avaldatakse, siis... Aga ma ei nõustu mõne seisukohaga. Siiski kommenteerin, arvestades seda, et BAASis on ka palju vähem ulmelisi teoseid püsti.

Üks hämar mõte veel. Minu meelst on teatav sarnasus Bradbury ning Mats Traadi "Karukella, kurvameelsuse rohu" vahel -- nii Bradburyl kui Traadil kujutatakse suht tavalist ja mõnusat maailma, mille iga nurega taga aga luurab Surm, Surm pole selles maailmas mitte külaline, vaid püsielanik ning külaliserolli mängib hoopis Elu... Mind kummitab küsimus, kuidas ma oleksin sellele teosele reageerinud nii umbes seitsme-kaheksa-aastaselt -- Dougi vanuselt.

Veel -- soovitan lugeda veini kõrvale -- või juua veini lugemise kõrvale. Minu puhul polnud siiski tegemist võililleveini, vaid "Põltsamaa Kuldsega"... :)

Teksti loeti inglise keeles

Minu arust parim Bradbury üldse. Ulmet otseselt vähe, ainult aeg-ajalt lööb pigem maagilisse realismi kalduvalt sisse. Muidu tõeliselt suurepärane teos.
Teksti loeti eesti keeles

Just tahtsin väga Bradburylikku raamatut pärast `Fahrenheit 451 o` ja "Something wicked this way comes`, nii et võtsin suvalise Bradbury raamatu raamatukogust. Kahjuks(või õnneks?)juhtus see aga olema võililleviin - kõige vähem Barburylikum raamat. Algus oli väga masendav, kuna loodetud Bradbury asemel leidsin aeglust ja ebahuvi. Meelde tulid vanad halva värviga filmid Ameerikast väikelinnadest toimuvast. Peagi aga läks masendus üle ja tekkis ka huvi, kuid siiski oli 5 jaoks mu jaoks liiga igav.

Aga nüüd ulme koha pealt - ajamasin oli lihtsalt poste kujutluses. Tegelikult oli too nn. `ajamasin` ju üks vanamees, kes neile minevikust rääkis. Roheline masin oli vaid mingi väike kirjeldamata jäänud sõiduriist, millega said kaks inimest sõita. Õnnemasin oli lihtsalt farmis erinevatest asjadest, mis mõnele inimesele sümboliseerisid õnne, kokku pandud masin, mis oli ime läbi tööle pandud. Mees oskas lihtsalt midagi tööle panna ja kõik. Pole midagi ebaloomulikku. Fantoomis peitunud õudus pole küll väärt ulmeks nimetamist. Ühesõnaga peaks see inimene, kes selle raamatu siia lükkas, minu silmis küll häbenema. Natuke ajab segadusse selle peatükkide siia lisamine. Milleks nende lisamine vajalik? Eriti veel, kui hakata romaani erinevaid peatükke hindama...

Okei, peatükkide koha pealt siis - suurem osa oli kurva alatooniga, mis tekitab tunde, et maailm on kole, kuid siis on loodud selline asjake nagu võilillevein, mis peaks kogu selle kurja eemale peletama ja näitama ilu, mis muidu paistis vaid uute tenniste saamises. Vanavanaema surm, vanaema pimedus, fantoom, õnnetus rohelise masinaga, sõbra lahkumine, trammide eemaldamine jne - on võetud erinevad õnnetud juhtumised ja pandud kokku üks õnnetu raamat ja see kurbus, mis selles väljendub, mulle eriti ei meeldi. Aga jah - klassikule 3 ei pane.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: