Istuvad mees ja nooruk ühes söögikohas ning kelner askeldab nende laua ümber. Lugejal on kohe selge, et midagi ulmelist on toimumas, aga mis täpsemalt..?
Noormees viibib selles kohas esmakordselt, ta ei oska eriti käituda, tunneb end ebamugavalt... ja tal on oma vanema kaaslase ees ka saladusi...
Ajakirjas «Algernon» väidetakse, et tegu on debüütjutuga, aga üks Jüri Andrejev on Martin Palangu nime all juba vähemasti ühe jutu juba avaldanud. Iseküsimus, et kas see ulmejutt oli?
Eks see lugemine rohkem kohusetundest oli. Samas, polnud ju halb olupilt, lõpp oli isegi pisut ootamatu. Algaja autor oskas arukalt napisõnaline olla, et kui olekski tekkinudki vastuolulisi mõtteid, siis jutt sai enne õnneks otsa! Kirjanduslukku see jutt ei lähe, aga autorit maha kanda ka ei tahaks... pigem julgustaks!