"Odile´i" tegevus toimub 1969. aastal väikeses Prantsusmaa külas nimega Petit Gruet. Üks vallaline ja neidude seas populaarne noormees Guy on läinud pariisi, et ajada vanaonu päranduse asja. Paaripäevase äraoleku asemel naaseb ta kuu aja pärast - ja mitte üksi. Temaga on kaasas seksapiilne sale neiu nimega Odile. Noormehe senine pruut ja muu külarahvas oskab vaid suud maigutada. Otsekohe tekib külakeses naiste üldine vastumeelsus uustulnuka vastu, mehed aga limpsavad keelt - nii ilusat naist pole külas varem nähtud. Külanaiste vaenulikkus muutub aga üsna konkreetseks - Odile´i pillutakse kividega, keeldutakse poes teenindamast jne. Ent tülinorijatel hakkab õige pea halvasti minema - kellel kärbuvad virsikud, kellel sureb lehm. On üsna selge, et varemgi veidra, omas maailmas viibimisega silma torganud Odile on nõid. Nõiahüsteeria läheb üle otseseks vastasseisuks, mille käigus viiene külrahva grupp tapab Odile´i, lüües talle kindluse mõttes ka vaia rindu.
Kohalik konstaabel ja külavanem ei suuda uskuda nõia-juttu isegi veel siis, kui tapjate kamp hakkab ükshaaval surema - kellel kael kahekorra jms. Lühikese aja jooksul onn kogu küla senine rahulik elu pea peale keeratud ja konstaabel ning külavanem üritavad aru saada, mis toimub.
Ehkki lugu on sisult üsna traagiline, on see edasi antud kuidagi muhedalt ja sõbralikult. Lihtsate külainimeste väiklus mõjub pigem koomiliselt kui ärritavalt. Aga tore oleks muidugi kuulda ka mõne teise eesti lugeja arvamust selle kohta. Vaadake ajakirja Coven 13 kõige esimest numbrit (sept. 1969) ja pange mõtted kirja.
(Registreerisin loo jutuna, aga pikkuse järgi võib see ka lühiromaan olla.)