Raamatu paksuseks oli 140 lk ning sisaldas see 28 lühikest ja väga lühikest ulmejuttu. «Tunnelen» on üks selle kogumiku lugudest.
Pere sõidab autoga, sisenevad tunnelisse... ja kummaline küll, tunnel on täitsa tühi, ühtegi autot vastu ei tule ning mingil hetkel jõuab autosolijatele pärale teadmine, et tee läheb ainult allamäge. Keeratakse auto ringi, aga tee läheb ikka ainult allamäge...
Autor ise on kommenteerinud, et «Tunnelen» on tekst, mis talle kõige rohkem tagasisidet on toonud. Mis pole ka üllatav, sest Norras ju tunneleid jagub. Ingar Knudtseni sõnul on see jutt on ilmunud ka koolilugemikus ning mingis teede ja maanteede ajakirjas.
Eks sedasorti laastu puhul on olulised eelkõige kaks asja: kirjutaja oskused ja lugeja vastuvõtt. Ingar Knudtsen oskab küll ning minul tekitavad kõiksugu tunnelid ja koopad kah ebamugavust, kui mitte enamat...