Inimkond on õppinud geenimanipulatsioonidega igatsugu mütoloogilisi loomi ehitama, mingil hetkel on pool inimkonnast bioloogilises sõjas otsa saanud, ülejäänud aga saavutanud surematuse. Osa nutikamaid vähemalt, kes läksid ära kuhugi Atlantisse, kuhu muud ligi ei pääse, ning käivad vahel harva vaatamas, kuidas asjad tavamaailmas arenevad. Sellest on tuhatkond aastat möödas, mille jooksul mingis osas Ameerikast on tekkinud draakonite riik, kus mandunud inimesi peetakse orjade ja lemmikloomadena.
Selles draakonite riigis tegevus käibki. Nimitegelane, kibestunud, perekonna kaotanud mees käib ja tapab oma vibuga draakoneid. Kui ta juhtub ära tapma kroonprintsi, otsustab niigi morn draakonikuningas tappa oma riigis ära kõik inimesed. Mõnele draakonile see mõte ei meeldi.
Esimesed kakssada lehekülge on tapvalt igavad ja tegevust arendatakse väga mitmes liinis. Korduvalt tekkis kiusatus raamat sinnapaika jätta. Siis läheb madinaks, kuni lõpuni kestab jada Põhjendamatutest Otsustest, Väljapääsmatutest Olukordadest, Uskumatutest Pääsemistest ja muust siukesest draakonitega lasteraamatu jaoks hädavajalikust. Väärastunud huumorit lisab tuhandeaastane suure kirvega robot, kes käib piiblisõna levitamas. Väga napp kolm.