Margaret Weis

Tegevus on äärmiselt seikluslik ja põnev, aga nagu ma märkisin ka eelneva loo arvustuses, oli minu jaoks raamatu tugevaim külg tegelaskujudes. Ja raamat ainult võidab sellest, kui selgub, et ka peategelased võivad surma saada, et ei saagi päris kindel olla õnnelikus lõpus (oh, lõpuni veel poolteist raamatut, küll ta ellu jääb). Aga kaotada sümpaatseid kangelasi on ikkagi valus.

Tagantjärgi meenutades on tegemist selge JRRT klooniga. Samamoodi peab kamp tegelasi päästma maailma suure kurja käest (ehk põhiquest), samal ajal, kui kõik ülejäänud jagelevad mingite pisiasjade pärast. Mitte ainult erinevad rassid ei tülitse, vaid ka rahvaste sees valitsevad vastuolud ja intriigid. Mitte keegi teine, peale peategelaste ei näe varitseva hädaohu suurust ja ei ole huvitatud selle suhtes midagi ette võtma. Ka see, et peategelased tuleb mingil hetkel lahutada, tundub olevat otse JRRT-lt maha kirjutatud.

Samuti peab peategelastel olema kohutavalt õnne, et saavutada eesmärgid ja pidevalt toimub lootusetu võitlus suures ülekaalus oleva vastase vastu. Kust vastane pärineb, mis ta eesmärgid on, miks ta just nii käitub jäetakse suureks saladuseks. Samas, kui tahetakse luua reaalsemat maailma oma poliitika ja intriigidega, tundub selline ühtede detailide välja jätmine ja teiste rõhutamine väga vale olevat.

Mis mulle aga eriti vastumeelne antud teose juures oli on see, et kui praktiliselt kogu tegevust on kirjeldatud ülimates detailides, siis tervest romaani jagu materjali (ühest pealiini "questi" kirjeldusest ) on kõrvale heidetud ja see 2 leheküljelise luuletusega asendatud. Huvitav kas autoritel sai fantaasia otsa või oleks raamat muidu liiga paks tulnud või on probleem kuskil mujal.

Kokkuvõttes, kuigi raamat on loetav ja autorid vägagi hästi kirjutada oskavad, on teosel minu jaoks suurem kogus puudusi ja kunagi uuesti ma teda ilmselt lugema ei hakka.