Lõbus ja mõnevõrra omapäranegi ajarännu jutt. Universum väldib ajaparadokse sel teel, et valesse aega toodud esemed haihtuvad ja naasevad sinna, kuhu nad kuuluvad, hetk enne seda, kui keegi neid õiges ajas nägema peab. Antiigikoguja avastab aga nutika viisi, kuidas oma kollektsiooni tulevikust hindamatuid aardeid laenata - paarisaja-aastase vahemiku, mil need on keldris kastides, mille sisse keegi ei vaata. Nii võib ta need rahus endale koju tassida ja need peaks seal kestma mitu korda kauem, kui tal on veel elada jäänud. Aga nagu ikka õelate inimeste kirjutatud juttudes, ei lähe ka Damon Knighti loos peategelase plaan õnneks päris nii nagu kavandatud...
Imelikul kombel on käesolev minu esimene arvustus sellele olulisele autorile.