Kunagi elasid inimesed rahumeelselt kõrvuti müstiliste, vahel ka haldjateks kutsutud olevustega-Hämarikurahva ehk Qul-na-Qariga. Siis pääses inimeste seas lahti Suureks Surmaks hüütud epideemia. Inimesed süüdistasid selle põhjustamises Hämarikurahvast ja alustasid sõda, mille eesmärk oli viimane täielikult hävitada. Inimesed võitsidki ja vaenlane taganes kaugele põhja, teispoole Varjujooneks hüütud uut piiri.
Romaani tegevus algab üle kolmesaja aasta hiljem Eioniks hüütud põhjamandril, täpsemalt Hämarikumaadega piirnevas Lõunamargis ehk Varjumargis, mida ohustab lõunapoolsel Xandi mandril asuv võimas Xisi impeerium. Lõunamargi kuningas Olin on hiljuti vangistatud reetliku Hierosoli Protektori Ludis Drakava poolt, kelle juurde ta on läinud lootuses sõlmida liit Xisi vastu. Võim riigis on ajutiselt läinud Olini vanima poja, noore prints Kendricki kätte.
Romaanis on palju paralleelseid tegevusliine nagu ka Martini "Jää ja tule laulus" (mida "Shadowmarch" veel mitmes mõttes meenutab) , ent kõige olulisem neist keskendub Olini teismelistele kaksikutele lastele, prints Barrickile ja printsess Brionyle. Vigase käega Barrick on mõnevõrra nihkes psüühikaga ja eks mured tabavad ka märksa elutervemat Brionyt-Ludis Drakava soovib vastutasuks Olini vabastamise eest ta kätt ning prints Kendrick, kaksikute vanem vend, on lahkelt nõus oma õe maha kupeldama. Siis aga tapetakse Kendrick salapärastel asjaoludel ja võim riigis läheb kaksikutele. Kõigile ootamatult tungib Varjurahvas üle piiri, nende vallutatud alal hakkab loodus mõistatuslikult moonduma jne. ning kaksikud peavad kõige sellega toime tulema...
Nagu öeldud, on tegevusliine mitu, kusjuures üks neist,sunniviisil Xisi autarchi (midagi keisrilaadset) haaremisse võetud akolüüdi Qinnitani liin ei ristu kordagi teistega, nähtavasti peab see juhtuma triloogia ülejäänud köidetes. Maailm on äärmiselt mitmekesine, lisaks inimestele ja Hämarikurahvale eksisteerivad päkapikulaadsed kaevurikalduvustega funderlingid ning katustel elavad rooftopperid , kellega võrreldes ka funderlingid hiiglastena näivad. Eioni õhustik meenutab keskaegset Loode-Euroopat, Xand aga Lähis-Ida, Xisis on tunda ehtsat idamaist despotismi. Maailm on veidi arenenum kui enamikus fantaasiaromaanides, eksisteerivad suurtükid ja käsitulirelvad.
Äärmiselt mastaapne romaan ja mitte ainult oma paksuse poolest (üle kaheksasaja lehekülje) . Paljude meelest kindlasti venitatud, lugedes peab kannatust jaguma. Ette võiks heita keeruliste situatsioonid liiglihtsaid lahendusi ja deus ex machinate kasutamist, samuti katseid kujutada Brionyt keskaegse feministina ("miks naised ei või teha seda, mis mehed?" , umbes nagu Kaede Lian Hearni Otori-sarjas) . Siiski oli üldmulje positiivne ja teise köite (mis peaks ilmuma märtsi algul) kavatsen ma endale igal juhul hankida.