Ülejäänud rahvas on kah enam-vähem kokku kogunenud ja satuvad eelmise osa lõpust pooleliolevast maailmast mingit hiiglaslikku maja meenutavasse maailma, kus terve maailm oma jõgede ja metsadega on tegelikult üksainus suur loss. Siinkohal sekkub sarimõrvar Dread, kes röövib ära pimeda Martine’i. Tema tagasitoomise peale läheb vähemalt pool raamatut. Siis kui kõik on jälle koos ongi aeg Trooja müüride äärde põrutada, kus terve kamp satub kokku Paul Jonasiga. Finaalis jõuab lõpuks kätte The Graili pidulik üritus, mida nad on tervelt eelmised kaks osa oodanud ja mis selgub, pole midagi muud kui surematuse saavutamise katse. Finaalis jäävad asjad parasjagu poolikuks, et järgmises osas oleks hea kõik otsad kokku tõmmata.
Paras pretensioonitu seikluslugu. Ei midagi süvafilosoofilist, aga just sobiv meelelahutus. Miinuseks võib vist lugeda kogu sarja ehmatavat massiivsust. Paari-kolme õhtuga ei jõua küll ühtegi osa läbi, rääkimata kogu sarjast, mille lehekülgede arv läheneb neljale tuhandele. Millegipärast mulle meeldib, aga see osa saab “nelja”.