Sai siis jälle vanu "Marduseid" vaadatud ja kujuta pilti, seal ka mingid VV toredad lookesed sees. Päris head kusjuures ("Ülestõusjad" ja "Märkmeid viirastuse reisikirjast" ja ka käesolev lugu). Antud pala räägib miskisest surnuaiavahist, kes kogemata oma tööpostil mingi teatud tegelinskiga kokku satub.
Lugu ise oli nende teiste VV lugude taustal suhteliselt nadi olekuga. Ilmselt aitas sellele kaasa ka see imelik stiil, mis tuletas kuigipalju meelde miskiseid N Eesti jutukesi. Ilgelt nüri on selline asi ja sellepärast vist ei saanud ka selle looga kuidagi hoogu sisse. Suht vastik lugemine, ent miskistele kirjanduspedagoogidele võiks ehk isegi meeldida. Ise rohkem vist ei loe. Teistele ka ei soovita. Lugege parem neid ülejäänud VV lugusid. Kaks.
Lugu ise oli nende teiste VV lugude taustal suhteliselt nadi olekuga. Ilmselt aitas sellele kaasa ka see imelik stiil, mis tuletas kuigipalju meelde miskiseid N Eesti jutukesi. Ilgelt nüri on selline asi ja sellepärast vist ei saanud ka selle looga kuidagi hoogu sisse. Suht vastik lugemine, ent miskistele kirjanduspedagoogidele võiks ehk isegi meeldida. Ise rohkem vist ei loe. Teistele ka ei soovita. Lugege parem neid ülejäänud VV lugusid. Kaks.