Kolmanda osa tegevustik "Näljamängude" triloogias algab peaaegu sealt, kus teine osa lõppes: Katniss on päästetud 13. sektori ja Kapitooliumi sisemässajate ühise jõupingutusena.
Teos keskendub ringkondade ühisele sõjale Kapitooliumi vastu. Natuke saab ka taustainfot 13. ringkonna kohta.
Põhiliseks probleemiks näib olema normaalsuse taastamine, toibumine esimeses kahes osas läbi käidud julmuste kadalipust ja laiemalt üldse kogu sellest Kapitooliumi ja ringkondade väärastunud ühiskonnast.
Kolmanda osa plussid:
1. Ei korrata enam esimese ja teise osa Näljamängude kirjeldust. Seega mõjub natuke värskemalt kui teine osa.
2. See, et tegelikult ei olegi tegemist otseselt sõjategevuse kirjeldustest ülesehitatud raamatuga, on natuke nagu teistmoodi enamikust sõjaraamatutest.
3. Peamine fookus on tegelikult suunatud hoopis lahingule meediaruumis. Kui palju meie tänased sõjad algavad, kulgevad ja lõppevad meediaruumis teleekraanil ja internetiavarustes? Stiilis, et Liibüas (või kus iganes) hukkunute tegelikust hulgast, konfliktipiirkonna inimeste tegelikest kannatustest muutuvad olulisemaks "meeldib" klikid, säutsud, blogiread, "toru" videod jmt...
4. Õnnelik lõpp võibolla ei olegi nii õnnelik. Ja minu meelest ei ole mõnes osas ette arvatav.
5. Raamatusari tervikuna ei kasva mahus st. kolm osa on suhteliselt ühe paksused :)
Puudused? Noh - tegelikult oleks võinud rohkem heita pilku selle maailmakorra tekkeloole, mis on sündmuste taustaks. Võibolla Katniss Everdeeni isik, lihtne kütist tüdruk Servalt 12. ringkonnas, ei ole just see sobilik tegelaskuju, kelle minajutustuses lahata selle maailma suuri sotsiaal-poliitilisi probleeme, ajalugu jmt. aga romaanikirjanikul on ju ometigi olemas kunstilised võimalused oma lugeja uudishimu rahuldamiseks.
Kokkuvõttes - hea lugemine, kuid mitte üle "4".
Teos keskendub ringkondade ühisele sõjale Kapitooliumi vastu. Natuke saab ka taustainfot 13. ringkonna kohta.
Põhiliseks probleemiks näib olema normaalsuse taastamine, toibumine esimeses kahes osas läbi käidud julmuste kadalipust ja laiemalt üldse kogu sellest Kapitooliumi ja ringkondade väärastunud ühiskonnast.
Kolmanda osa plussid:
1. Ei korrata enam esimese ja teise osa Näljamängude kirjeldust. Seega mõjub natuke värskemalt kui teine osa.
2. See, et tegelikult ei olegi tegemist otseselt sõjategevuse kirjeldustest ülesehitatud raamatuga, on natuke nagu teistmoodi enamikust sõjaraamatutest.
3. Peamine fookus on tegelikult suunatud hoopis lahingule meediaruumis. Kui palju meie tänased sõjad algavad, kulgevad ja lõppevad meediaruumis teleekraanil ja internetiavarustes? Stiilis, et Liibüas (või kus iganes) hukkunute tegelikust hulgast, konfliktipiirkonna inimeste tegelikest kannatustest muutuvad olulisemaks "meeldib" klikid, säutsud, blogiread, "toru" videod jmt...
4. Õnnelik lõpp võibolla ei olegi nii õnnelik. Ja minu meelest ei ole mõnes osas ette arvatav.
5. Raamatusari tervikuna ei kasva mahus st. kolm osa on suhteliselt ühe paksused :)
Puudused? Noh - tegelikult oleks võinud rohkem heita pilku selle maailmakorra tekkeloole, mis on sündmuste taustaks. Võibolla Katniss Everdeeni isik, lihtne kütist tüdruk Servalt 12. ringkonnas, ei ole just see sobilik tegelaskuju, kelle minajutustuses lahata selle maailma suuri sotsiaal-poliitilisi probleeme, ajalugu jmt. aga romaanikirjanikul on ju ometigi olemas kunstilised võimalused oma lugeja uudishimu rahuldamiseks.
Kokkuvõttes - hea lugemine, kuid mitte üle "4".