Kasutajainfo

Kristjan Sander

8.12.1977-

  • Eesti

Teosed

· Kristjan Sander ·

Mere pruut

(jutt aastast 2012)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 10: Juubeliväljaanne» 2012

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
0
4
5
0
0
Keskmine hinne
3.444
Arvustused (9)

Rannakalurite-teemaline etnohorroriks liigituv lugu, mis meenutab veidi Karen Orlau omaaegseid tekste "Rannahiidsed" ja "Sealtmaalt". Loo sisuks on vana kaluri kõhedusttekitav pajatus II maailmasõja eelsest ajast, rannarahva poolt neetud kohaks peetud varemetest ja salapärase ning jubeda saatuse osaliseks saanud tüdrukust, kes oli seal enne sõda elanud...

Ma pole väga suur õuduslugude fänn, aga see tekst oli täiesti korralikult kirja pandud.

Teksti loeti eesti keeles

Veidi mõttetuks jäi see osa, et mida näkk tahtis maa peal teha. Justkui jättis mulje, et tahtis Tartu Ülikooli minna?!?!?!
Teksti loeti eesti keeles

Üks väga õnnetu lugu on selle hindamisega. Mitte ei taha hindeid panna. Paned kõrgema hinde, teed teistele liiga, paned madala hinde teed autorile liiga …

Panin siis kolme.
Kõrgemat ei pannud kolmel põhjusel: idee pole suurt väärt (kunstmuinasjutu toomine tänapäevasesse olustikku, a’la kui tegelikult ka…); mulle ei meeldi need rannakalurite lood (ei armasta ei Hinti ega Sergot); tekst on läbi kirjutamata – käsitöö viimistlus on tegemata.Madalamat ei pannud seepärast, et autor selgelt oskab kirjutada – väiksemad tekstiühikud, nagu lõik ja lehekülg, on head ja kohati ka väga head.

Natuke nendest tehnilistest (minu arvates) muutmist vajavatest asjadest, mida ma soovitaks, juhul kui ma oleks toimetaja ja mul tuleks anda autorile tagasisidet – soovitust, mida muuta enne avaldamist. Toimetaja ma ei ole.

Hoolega üle käia ajad ja tegelaste vanused. Jutt algab „vana Veljoga”, hiljem selgub, et Veljo on põhilisest jutustajast 15 aastat vanem, lõpupoole tundub kahe minajutustaja suhe olevat taas nagu vanamehe ja „nolgi” suhe... Ligikaudu sama vanade meeste jaoks ei saa Veljo oma juttu põhilisele (kohalike hulka kuuluvale) minategelasele rääkida – lugu oleks ammu teada ja kuuldud eri variantides. Oluline tegevus pidi olema enne sõda (teha skeem, kes oli kui vana, mis aastal keegi sündis, suri – kuidas kõik see jõudis tänapäeva)... Siis on veel Virve, tema ema ja keegi Leida. Lühikese jutu jaoks on liiga palju tegelasi – ei keskenduta eriti kellelegi ja nad tikuvad kokku sulama. Kaaluda Virve surma toomist näiteks kuuekümnendatesse – siis saaks „vana Veljo” omada oma mälestusi, mitte ümber jutustada võõraid.
Praegu on kogu jutt neutraalse heietusena antud. Jutus on kaks minajutustajat, kes vahendavad kolmandate isikut ja ebaisikulise küla jutte, Ühe keskse jutustaja korral – ja jutt peaks sisaldama jutustaja enda (äärmuslikku) emotsiooni või selle varjamist – oleks võimalik tekitada emotsionaalne kõrgpunkt. Kahe jutustaja säilitamisel peaksid neil kahel olema erinevad hoiakud millegi jutus olulise suhtes.
Virve detailid – kui ta oli oma ema tütar, siis ei saanud ta olla merest maaelu vaatama tulnud näkk – ikka see imikust kasvamine ja muu taoline – kui tütar ei olnud päris oma, siis pidi ema peast segi minekuks mõni lisapõhjus olema. See küsimustering on lahendatav selgitava lõigu või paari lisamisega. See voodist läbi käinud poiss – jäi mulje, nagu ta oleks nuga saanud kohe järgmisel hommikul, millega ei sobi küla vahel kelkimise lause…

Taolisi detailide lisamise või täpsustamise vajadusi on päris palju.
Põhiline probleem on selles, et jutt ei moodusta tervikut – jääb mulje nagu oleks tegemist valmiva romaani katkendiga, mis ümbertöötamata kujul kogumikus avaldamist on leidnud. Kompositsioon on lombakas – või õigemini puudub.
Lühikese jutu kompositsiooni jaoks võiks uurida Erni Krusteni „Rio Grandet” (Tuglase novelliauhind 1984). Seal on samamoodi – vana mehe jutt õudsest asjast ammusel ajal, eksisteerib raamjutustus, tegevuspaik rannamerel … Ainult üks oluline erinevus, nimelt lugejas tekib empaatia ja emotsioon! Ja veel milline! Küsimus on ainult selles, kuidas ta seda teeb…
Ulme või mitteulme ei ole siinkohal üldse olulised.
Aga sõnaseadmise oskus on autoril meeldivalt olemas.

Teksti loeti eesti keeles

Sanderi seda lugu on väga keeruline arvustada, sest see ei tekitanud mus mitte mingisuguseid emotsioone - ei negatiivseid, ei positiivseid.
Ei olnud halb ega piinlik. Ei olnud ka haarav, põnev ja meeldejääv. Ükski tegelane polnud vastik. Ükski ei läinud ka korda. Väga loogiline jutus räägitava loo sündmustik ei olnud, aga noh, kaks meest juttu ajamas ei peagi mingit üliloogilist looloogikat üleval hoidma. Vabandus segast panna ja mittehaakuvaid teooriaid esitada on täiesti olemas.
Kirja pandud oli sujuvalt, meeldivalt. Silma miski ei kraapinud.
No mis ma ikka oskan siia panna. Kõige keskmisema võimaliku hinde nähtavasti.
Teksti loeti eesti keeles

Suhteliselt keskpärane jutujubin, millel pole saba ega sarvu. Algab sisuliselt mitte kuskilt ning lõppeb ka sisuliselt mitte kuskil. Samuti oli lühikese teksti kohta liiga palju tegelasi, mille tõttu igasugused tagasivaated läksid segamini ning muutusid parajaks pudruks. Samuti jäi arusaamatuks peategelase ehk jutustaja roll selles loos. Miks teda üldse sinna juttu vaja oli? Midagi olulist ta loole oma olemasoluga igatahes ei lisanud. Heietusena kuskil lõkkeääres täiesti kobe tükk, ilukirjandusena väga kesine. Kolme saab korraliku kirjatehnika pärast ainult.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu oli stiili mõttes mõnus lugeda aga jah, mõjus kuidagi tuimalt, ei olnud mingeid tugevamaid värve või emotsioone, mis kuidagi kaasa haaranuks. Kõik kirjeldatu jäi ju väga kaugeks neist kahest jutustajast.

Aga siiski, ilmselt on tegemist selle Täheaja ühe parema looga.

Teksti loeti eesti keeles

Taaskord jutt, mille idee mulle põhimõtteliselt meeldis, ja milles oli väga ladusaid oludekirjeldusi ja dialoogi. See ilus osa jäi aga kõrvalise juurde ja loo põhituum lonkas – nii kontseptsioonist jutu kirjutamise kui loo sisemise loogika osas.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2022
september 2022
august 2022
juuli 2022
juuni 2022
mai 2022

Autorite sildid: