Kasutajainfo

Kristjan Sander

8.12.1977-

  • Eesti

Teosed

· Kristjan Sander ·

Geriljeero

(jutt aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 3/99» 1999

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
2
1
3
4
1
Keskmine hinne
2.909
Arvustused (11)

Kristjan Sanderi jutt «Geriljeero» on õpetlik vaid ühel põhjusel – teksti lugedes saab aimu kuivõrd nõrgast tasemest piisab, et trükki jõuda. Kindlasti on Eestis kirjutatud viletsamaid ulmejutte, kindlasti on neid ka paberil ilmunud... kuid usun, et XX sajandi lõpus on isegi Eestis piisavalt palju paremaid jutte olemas.

Jutus on olemas üks Kristjan Sanderi lugude põhipuudus – tahtmine lõpetada tekst hästi lööva puändiga! Antud puänt muudab, aga üsna ebavajalikuks ballastiks kogu selle eelneva dzhunglimadina kirjelduse... jutt on lihtsalt tasakaalust väljas. Oleks pidanud alustama vangipõlvest ning lahingust vaid meenutustena kirjutama. Jutt oli ka idee poolest üsna kolmandajärguline.

Ilgelt häiris ka see, et autor pole kodus materjalis, millest ta kirjutab – vähemasti mind jättis see kõik üsna külmaks ning ei haaranud üldse. Ma ei tea, kas Kristjan Sander on lugenud Lucius Shepardi jutte... kui pole, siis peaks... sest siis saaks ta aru, kuidas säherdusel materjalil põhinevat ulmeproosat teha tuleb.

Jaksu edaspidiseks!

Teksti loeti eesti keeles

Sellel teemal -- tapetu uuestisünd tema (suurima) vaenlase lapsena -- on kirjutatud küll ja küll. Antud lugu jäi liiga pealiskaudseks, et teiste sarnaste seast silma torgata... ja herr Sander peaks selliselt tasemelt juba märksa kõrgemale olema tõusnud (vrdl kasvõi Galahar). Kahju.
Teksti loeti eesti keeles

Nii sünnivad hamletid. Isatapjad. Diktaatorid. Seksuaalkurjategijad. Massimõrvarid.

Niisugune lugu võiks juhtuda tänapäevalT$et$eenias.

Teksti loeti eesti keeles

Igav. Kahjuks. Sest Sander on kahtlemata on enamaks suuteline, kui see siin oli. Püant oli kuidagi eriliselt hall, arvestades jutu lõpule eelneva tekstiga (siis sisu enesega). Kahtlemata sellest teemast palju rohkemat ja paremat välja mõelda ja kirjutada. Kuigi sellisel (pigem sarnasel) ideel tuginevad paljud jutud, millede seast ikka kahtlemata paremaid saaks leida...
Teksti loeti eesti keeles

Nii suuremaid kui väiksemaid puudusi on eesti ulmekirjanikel palju. Üheks olulisemaks nende seas pean autorite oskamatust või tahtmatust oma loomingut "sõeluda", ehk siis tungi iga viimanegi rida mistahes hinna eest ära avaldada ("Marduse" sõelast ma siinkohal rääkima ei hakka, sest see on omaette teema. Kivistik trambib eestlasliku visadusega ämbrist ämbrisse ja eestlaslik tarkus ütleb talle, et kõndimine ei peagi kerge olema; ajakiri ilmub ja selle fakti ees müts maha, minugi poolest.)

"Geriljeero" on loona viletsuste viletsus ning esmane vastutus jutu avalikustamise eest lasub ennekõike autori enda õlul. Minu arvamus on, et kirjanik peaks iga oma loo puhul meeles pidama, et iga tema jutt võib kellelegi lugejate seast olla tema visiitkaart, st, esimene jutt sellelt autorilt. Visiitkaardile, mille K. Sander mulle ulatas, oli kirjutatud just "Geriljeero" ja sellest piisas, et kõnealusele sulemehele kriips peale tõmmata. Ka eesti autorite ulmet ilmub juba sedavõrd palju, et järjest vähem aega jääb otsuse tegemiseks selle kohta keda lugeda ja keda mitte. Ja loodetavasti tiheneb konkurents veelgi, mistõttu oleks ju enesekriitikaks põhjust küllaga.

Oli tõesti juhus, sedapuhku õnnelik, et "Geriljeero" ei jäänud viimaseks K. Sanderi jutuks, mida lugenud olen. Õnnelik juhus sellepärast, et nüüdseks on tema näol tegemist ühega minu lemmikautoritest eesti ulmes.

"Tutvumistseremoonia" eest aga üks, ikkagi.

Teksti loeti eesti keeles

Nigel lugu... Sisulise ja loogilise külje pealt mõnevõrra etem, kui Urmas Alase pea samateemaline lugu, kuid ikkagi... milleks???
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole palju neid jutte, mis mind tõsiselt rabaksid ja kerge erutusvärina (ärgu nüüd keegi siinkohal nilbelt mõelgu!) tekitaksid. "Geriljeerost" aga jääb shokimälestus pikaks ajaks. Teised arvustajad viitavad, et sellel teemal on "kirjutatud küll ja küll". Noh, kas õnneks või kahjuks ei ole mina juhtunud neid asju lugema ja võib olla on mu vaimustus n.ö. siga näeb kuud - efekt. Miskipärast on mul kahju, et "Geriljeero" hindamisel nii kindlasse vähemusse olen jäänud... Kõik teised näivad oma seisukohis ka nii resoluutsed ja kindlad olevat.

Jutu põhiline võlu on minu jaoks puändis, ehkki ka sellele eelnev on ehedalt välja kukkunud. Puänt teksti viimases lõigus on minu silmis alati pluss. Lühikese tekstiga jõudis ka gerilja surmaootel hingeseisund minuni - vähemalt mulle tundus nii, vaevalt et Sander isegi teab, mida mingi siss sellistel hetkedel tunneb. No igal juhul - suutis uskuma panna.

Teksti loeti eesti keeles

Algus küll midagi head ei tõotanud, kuid mida edasi, seda paremaks läks, kui nii lühikese teksti kohta seda üldse väita saab. Puänt mulle igatahes meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Praktiliselt mitte miskit ei mäleta enam, mis jutus toimus. Üks imik vibutas lõpukaadritel oma pehmed ümmargusi rusikaid, aga see on ka kõik.
Teksti loeti eesti keeles

Saab "väga hea" küll. N6rgapoolse, aga siiski. Ei jaga eelmateradajte arvamust selle kohta, et autor ei jaga matsu - jagab kyll ja kuidas veel. Eriti meeldivaks minu jaoks tegi asja see, et esimesel lugemisel ei saanud tegelt halligi aru ja pidin veel teisttraavi yle lugema. Teisel vaatlusel j6udiski minu peakolusse ära tundmine, et tegu on Peaaegu Väga Hea Asjaga. Ainus, milles siin v6ib jagelda on kysimus, kas tegemist on ikka zhanripuhta ulmega v6i on asi "maagiline realism". Noh, igastahes mulle meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Alustasin vanade Marduste ülelugemist, sest suure hulga pahna seas on seal ka puhast kulda ja unustatud meistritöid. Kuna mul 1/99 ja 2/99 puuduvad, oli esimene seesinane 3/99 ja kohe esimene lugu Sandri Kiku "Geriljeero".

Siinkohal pean tsiteerima Erich Kriegerit:

Märatsev jama!

Nagu Jyrka eespool on maininud, olles lugenud Lucius Shepardit tunduvad Kiku ponnistused lasteaialapse kritseldusena. Sulepeast väljaimetud kirjeldused ja ülinõrk, mõttetu ja abitu "puänt" teevad lugemise piinarikkaks. Plusspoolele tuleb kanda selle sonimise lühidus.

Vältige kui võite!

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2022
september 2022
august 2022
juuli 2022
juuni 2022
mai 2022

Autorite sildid: