Ainus pesueht romaan Harold Shea käkerduste sarjas... ülejäänud on juttudest kompileeritud kokkukirjutised või siis "shared world" antoloogiad. Sedapuhku on siis Harold Shea kallim kadunud... see vibukütist näitsik esimese raamatu teisest poolest. Romaan algab sihukese mõnusalt küünilise politseiprotseduuri kirjeldusega... iseäranis lustakas oli ühe võmmi kirjeldus: "see, kes hingas suu kaudu". Mingil hetkel käib kärgatus ning Harold Shea, kaks võmmi ja kaks Shea kolleegi leiavad end miskist musulmani paleest... pisukese mõttetegevuse järel tuvastavad nad, et tegu on Coleridge`i lõpetamata poeemiga "Kubla khaan". Et poeem on lõpetamata, siis käib ka selles maailmas tegevus ringiratast! Õnneks tuleb õigel ajal appi Doc Chalmers ning päästab Shea ja tema tshehhi päritolu kollegi Coleridge`i lõpetamata poeemi maailmast... tüütum seltskond (kaks võmmi ja Shea kälimehest kolleeg) jäävad "nautima" idamaiseid maiusi, muusikat ja tütarlaste tantsu. Päästetud avastavad end aga hoopis Lodovico Ariosto poeemist "Raevunud Roland" (Orlando furioso)... ning madin alles algab. Kuna ma olen pisut kursis "Rolandi laulu" ja selle tuletistega, siis tundub see romaan mulle märksa arusaadavam olev, kui sarja esimene... Seega on viis kõige tugevam neist, mis ma sarja tekstidele olen andnud. Kuigi, see sari (niipalju kui loetud on) mulle meeldib - mõnus-totakas pila, teravad vihjed ja torked ning üsna talutavad fantasystiilis seiklused. Soovitan kindlasti lugeda... tegu ühe fantasyzhanri ühe kanoonilise sarjaga!