On XXI sajandi esimese aastakümne lõpp. Juba ca poolteistsada aastat inimkonda ei eksisteeri, ent tsivilisatsioon või pigem selle jäljendus õilmitseb ikkagi. Nojah, mis vaestel vereimejatel ikka üle jääb -- kõik ei saa ju emigreeruda Gröönimaale ja endale sobiva koha vaala selga broneerida. Aga süüa (loe: verd!) ju ikka tahaks. Nii käivadki vampiirid argitööl nagu tavalised inimesed, et lunastada endale vähemalt talongide eest klaasitäis rotiverd päevas. Rikkamad saavad endale muidugi suupärasemat kraamigi lubada. Maakera rahvaarv püsib stabiilsena, ehkki väikesed kaod ikka on -- mõni jääb päikese kätte, mõni haukab liiga suure doosi narkotsi (hõbedatolmu), lühidalt -- kõik on nii nagu tavaliselt. Ja siis äkki ... eriti salajasest laborist pannakse pihta eriti salajane info, mis nii valitsusvõimud kui allilmastruktuurid kihama paneb. Nimelt röövlid ei jäädvustunud turvalintidele, mille põhjal järeldatakse et röövlid pidid olema soojaverelised, st elus, st INIMESED! Karauul! Vandenõu! Jälle võib normaalselt süüa saada, eksju! Iga viimane kui roju hakkab end uudist kuuldes liigutama, mis valitsustele muidugi eriti meele järele ei ole -- isegi nii, et küüslaugust valmistatud massihävitusrelvad pannakse valmis...
Eraldi olen sunnitud ära mainima megaparseki suuruse loogikaaukude probleemi. Zotov üldse interpreteerib fakte vabalt vastavalt vajadusele, ent kui XX sajandi alguseks inimesi enam ei olnud, siis kes küll jõudis vampiirmaailma õudse nuhtluse -- diskopopi -- välja mõelda?!? Muidugi on ääretult efektne, kui paned muudkui "Modern Talkingu" mängima ja vampiirid jooksevad jalamaid pea vastu seina puruks, aga no ei ole ju selle loojat, vähemalt nende raamatukaante vahel mitte!