Uh-oh. Jutt 2011 Hugo nominentide nimekirjas. Vaatasin üle ka teised kaks arvustust, mis sellele "noorele paljulubavale" autorile siin baasis on. Noh, ega see jutt halb ole. Kuulub see, nagu ma aru saan, sellessesamasse alternatiivajaloolisse Mexico-Hiina-misiganes maailma, kui teine lugu, mis temast teada (Butterfly, Falling at Dawn). Mõnes mõttes on tegu klassikaliselt (või oleks parem öelda "Tehniliselt") perfektse looga -- algus, teemaarendus, tagasivaated, ilusti välja mängitud üllatusega konflikt. Miks ma siis nii madala hinde panen? No ei usu ma neid nugadega vehkivaid ületreenitud chicke! Ja võimalik, et ma olen pisut ebaõiglane... lugesin siin üle (kuna tuli uus arvustus) oma arvustust ühele fantaasialoole ja ei saa enam aru, miks ma seda neljaga hindasin -- oli tglt sama ajutu muinasjutt vingest kuningapojast... Mul on vist mürgitus külmrelvadega vehkivatest ühedimensioonilistest igavustest... Krt, tundub tõesti, et Zelazny pani kunagi lati paika ja kogu uuema aja fantasy jookseb selle alt läbi... Teine asi -- ma ei usu seda maailma. Ehk on seda mujal paremini lahti seletatud, aga nanotehnoloogia ja (veelkord) nugadega vehkivad feodaaliperekonnad -- mõistus, tule koju! Ja lõpuks [spoiler alert!] mul jäi sügavalt segaseks, miks tibil oma lapsepõlvesõbrannat piinata oli tarvis.
Kokkuvõtteks: selle ühe loo (ja paari lisaarvustuse) põhjal on loodetavasti liiga ennatlik järeldusi teha, aga kui see on autor, kellest mingilgi määral sõltub ulmekirjanduse tulevik, olen mina ulmekirjanduse tuleviku suhtes äärmiselt pessimistlik.
Kokkuvõtteks: selle ühe loo (ja paari lisaarvustuse) põhjal on loodetavasti liiga ennatlik järeldusi teha, aga kui see on autor, kellest mingilgi määral sõltub ulmekirjanduse tulevik, olen mina ulmekirjanduse tuleviku suhtes äärmiselt pessimistlik.