D.S. Davies koostas 2007. aastal antoloogia, mis pidi koondama tähendusrikkaid tekste vampiirikirjanduses. Autorite nimekiri on aukartustäratav. Bram Stoker, Sheridan Le Fanu, Aleksei Tolstoi, J.M. Rymer. M.R. James, Guy De Maupassant... Ja kui oled ise koostaja, siis tuleb muidugi sisse torgata ka mingi oma jubin, panna antoloogia pealkirjaks "Children of the Night: Classic Vampire Stories" ja oledki klassik valmis, sest pealkiri ütleb ju nii. Ei saa salata, et taoline kontekst mõjutab jutu hindamist, aga üle kolme ei oleks see 3 lehekülje pikkune jutuke nii või teisiti väärt.
Üks linnast eemal asuv maja, kus elavad 2 vana naist Dorothy ja Emily, õekesed. Üks neist on suremas. Teine on mõttega leppinud. Neil on mingi "suur saladus", mis ongi sundinud neid inimestest eemale hoidma, et saladus välja ei tuleks. Nüüd ei jaksa nad endale aga toidust hankima minna. Ent nagu tellimise peale heliseb uksekell ja ukse taga on varmas pizzapoiss, kes pakub nende firma teenuseid. Pizzat õekesed ei armasta, pigem on vaja kavalust, kuidas poiss teisele korrusele sureva õekese ninaesiseks meelitada...