Kasutajainfo

Stanislaw Lem

12.09.1921-27.03.2006

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stanislaw Lem ·

Ze wspomnien Ijon Tichego

(jutt aastast 1961)

eesti keeles: «Ijon Tichy mälestused»
««Loomingu» Raamatukogu» 1967; nr. 49
Stanislaw Lem «Ijon Tichy kosmoserändude päevikud. Ijon Tichy mälestused»

Sarjad:
Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
11
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.846
Arvustused (13)

Tegelikult on selle vihiku vorm üsna vaieldav. On see jutt või jutukogu? Võtan aluseks siiski selle, et ka romaanidest ilmub alguses ajakirjanduses katkendeid, mis hiljem neist siiski jutukogusid ei tee. "Ijon Tichy mälestused" on siiski neljast lühiloost koosnev jutt. Sest nii nagu nad kogus "Robotite raamat" (Ksiega robotow; 1961) neljakesi koos ilmusid, nii nad on ka jäänud. See näibki kanooniline vorm olevat, sest ka Pan Stanislaw ise pole hilisemaid mälestusi sellele juurde liitnud, pigem on ta kasutanud nende tekstide puhul alapealkirja "Ijon Tichy mälestused". Mälestuste lood on hoopis teistsugusest taignast kui "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Siin puudub peaaegu täielikult see metsik huumor, mis kosmoserändudes ajuti suisa üle ääre ajas. Need igavesed neetud küsimused on jäänud ning sedapuhku esitatakse neid üsna nukras ja sünges kastmes. Muidugi, Lem poleks Lem, kui puuduks kaks vaala: küberneetika ja paradoksid. Soovitaks kõigil end ulmefännideks pidavatel isikutel lugeda, aga alustada võiks siiski "Ijon Tichy kosmoserändude päevikutest". Antud juhul pole tegu siiski kirjaniku mingi arenguga: Lem kirjutas neid mälestusi ja kosmoserände üsna läbisegi, ilmselt ta lihtsalt leidis, et iga jutu jaoks ei sobi säherdune metsik palagan. Lem on korduvalt igasugustes intervjuudes öelnud, et üsna tihti saavad materjal ja karakterid temast võitu ning ta peab esialgsest süzheest taanduma ja paljud asjad hoopis teisiti kirja panema, kui alguses plaanis. Võimalik, et sihuke lähenemine on ebaprofessionaalne (ma ise pean Lemi pigem võrratuks filosoofiks, kes kirjutab ka ühtlasi üsna head kirjandust), aga tänu sellele pole Lemi teostes (peaaegu) kunagi mingeid otsitud ja kunstlikke lahendusi. Eestikeelsel raamatul on ka veel boonusmaterjal: prantsuse modernistliku kirjaniku (ja hinnatud ulmekriitiku) Michel Butori essee "Science fiction kasvukriis" (La crise de croissance de la SF; 1953), omajagu ajastuhõnguline kirjatükk, aga ka tänapäeval huviga loetav.
Teksti loeti eesti keeles

Selle raamatuga on seotud hulk helgeid noorpõlvemälestusi. Tõeliselt fantastiline fantastika! Ühinen täielikult Jürka soovitusega: See pole ulmefänn, kes ei tea Ion Tichyt!
Teksti loeti eesti keeles

Pigem just siin kui kosmoserändude päevikutes võetakse läbi ulmekirjanduse põhilised teemad. Põhimõtteliselt hea raamat. Närvidele käib üksnes Lemi näpuga vibutamine, tema üleolev hoiak muu ulmekirjanduse suhtes on kohati vihastamapanev.
Teksti loeti eesti keeles

Võtaks ikka jutukoguna, neli erinevat tükki ju seal sees. Päris mõnusalt sünged lood kõik. Tasub lugeda. Kohustuslik kirjandus ulmehuvilisele. Aga tolles hiljuti kätte sattund venekeelses kogumikus oli veel igasuguseid muid lugusid selles tsüklis kah:
V (Tragedia pralnicza)
Zaklad doktora Vliperdiusa
Doktor Diagoras
Ratujmy kosmos (List otwarty Ijona Tichego)
Profesor A. Donda
Need need lood olidki, mida eesti keeles pole seal. Ja sinna nad sobivad ka. Temaatika on sama peaaegu igal pool neis.
Aga sellega on vist ka nii, et eri väljaanetesse on erinevalt neid jutte pistetud. Ja lugege igal juhul kui kätte saate.
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Üsna harva olen komistanud filosoofilistele ulmelugudele, ilmselt on neid sedavõrd raske kirjutada. Nende mälestuste esimene lugu on just selline ja kogumiku parim. Jutt illustreerib täiuslikult Berkeley filosoofiat. Viimane väidab, et asjade eksisteerimine seisneb nende tajutavuses (esse est percipi). Me ei või teada, kas aistingute allikaks on meid ümbritsev maailm või tekitab meile meie aistingud mingi kõrgem olend, näiteks Jumal. Lemi loos on aistinguid tekitavaks kõrgemaks olendiks Corcoran. Ja ka tema võib oma aistingud saada kõrgemalt poolt (=olendilt). Tõesti meisterlikult kirjutatud!

Ka Decantori poolt hinge leiutamise lugu on hea, lisaks kurb selline. Zazuli homunculuse kasvatamise lugu on nõrgem kahest eelmisest, ilmselt filosoofilise tagapõhja puudumise tõttu. Loo lõpp tõstab jutu siiski 5- tasemele. Viimane lugu, jutt ajamasinast ja selle leiutajast Molterisest, on samuti esimesest kahest nõrgem ja jälle suudab loo lõpp muljet jutust parandada. Selle peale nagu ei tulegi, et ajamasinaga rännates käivad ühteviisi nii ajamasina kronomeeter, taskukell kui ka reisija bioloogiline kell. Kokkuvõtteks võib öelda,et harva kohtab ühes raamatus sedavõrd palju mõtet kui selles õhukeses vihikus. Ilmselge 5.
Teksti loeti eesti keeles

See õhuke raamat käib mul riiulis kindlalt filosoofilise kirjanduse alla. Harva võib ühes kogumikus kohata nii häid tekste. Just tänu nendele juttudele on Lem kindlasti üks minu lemmikkirjanikest.

Mis aga puutub Lemi ja Berkeley võrdlusesse, siis kommenteeriks nii palju, et Berkeley väitis, et materiaalseid asju ei eksisteeri muidu, kui tajumustes. Näiteks see arvuti minu ees ON üksnes niivõrd, kui ma seda tajun. Kuid mis saab siis, kui ma keeran selja või lahkun toast? Kas asi lakkab olemast ning tekib jälle, kui ma seda jälle vaatan? Berkeley lahenduseks oli öelda, et asjad eksisteerivad edasi ka siis, kui ma neid ei taju, tänu sellele, et siis tajub neid Jumal. Jumal on kui asjade püsivuse ja regulaarsuse tagatis. Selles mõttes ei ole Berkeley puhul tegemist skeptilise probleemiga nagu Arvi Nikkarev väidab, et me ei tea, kas asjad on nagu nad on või on nad Jumala poolt loodud illusioon. Berkeley oli kindel, et materiaalseid asju ei eksisteeri, kuid see ei tähenda, et Jumal oleks meid petnud ning meile illusioone loonud--tema ülesandeks on tagada asjade tajutava eksistentsi pidevus.

See varemmainitud skeptiline probleem on sellisel kujul olemas, kuid pärineb hoopis Descartes´ilt, kes kirjutas enne Berkeley´d. Oma Meditatsioonide esimese osa lõpus kaalub ta võimalust, kus kõik, mida ma tunnen ja tajun, on tegelikult loodud mingi kurja deemoni poolt. Sellest peaks tema meelest järelduma, et meie teadmised välismaailma kohta ei ole sugugi nii tõsikindlad, et nende allikas ei saaks kahelda.

Teksti loeti eesti keeles

Jagan seisukohta, et esimesed kaks lugu olid tugevamad kui kaks viimast ning panin ka hinded vastavalt -- kaks viit ja kaks nelja. Tekib muidugi küsimus, miks jutustaja peab formaalselt samaks jääma nii erineva tonaalsusega teoste puhul, nagu seda on "I.T. päevik" ja "I.T. mälestused".
Teksti loeti eesti keeles

Üks mingis eas maailma avardamiseks sobivamaid vihikuid. Pean tunnistama, et nooruses kinnistunu ei kao, kas eespool viidatud Descartes`i, Berkeley või uuemast filosoofiast näiteks Dennett`i "ajud vaadis" vms. body-mind probleemindusest kohates imbub kusagilt ikka välja vana keldriruum sahiseva trumliga, mis kirstupistetud teadvustele maailma esitab. Lisaks seosed budismi ja ma ei millega veel. Ajarändude käsitlus tugineb vist lühidalt ideele, kas aeg või ajarännud,ehk siis ajas rändamine hävitaks aja. Tegelikult pole pahad ka üks jälgimaid kirjanduses kohatud igaviku kujutamisi, s.t. põrgu, mis polegi mingi tuli+tõrv, vaid igavesti jätkuv jumalatus, ega mingis vormis kloonimise juriidilisi aspekte ennustav jutuke Zazulist:). Soovitan.
Teksti loeti eesti keeles

Kentsakad võtted sel Lemil-kirjutabsamast tegelasest nii humoorikaid kui tõsiseid lugusid. Lugedes tõmbas see mul igatahes nö. tooli jalge alt ära. Meelde jäi tervikuna küllaltki vähe. " Neli" niisiis.
Teksti loeti eesti keeles

Hää pisuke raamat.
Lugesin umbes poole aasta eest, kuid alles nüüd avastasin ta siis Baasist.
Lood oskasid üllatada, ma arvan seepärast, et hoolimata distantsist võin oma sõnaga veel esineda. On midagi olnud tallele panna!
Teksti loeti eesti keeles

Eelkirjutajaid korrates tuleb tõdeda, et see broþüür on tõepoolest sügava filosoofilise sisuga ning "Ijon Tichy kosmoserändude päevikutest" täiesti erinevas stiilis kirjutatud. Meeldis mulle juba omal ajal, kui seda esimest korda lugesin. Kuid nüüd, kus mul ka ülikooli filosoofiakursus selja taga, kaifisin autori arutlusi veelgi enam.

Nendest neljast jutust on minu lemmikuks teine, see hinge leiutamise lugu. Meeletult hea, eriti hullu (?) teadlase siiras imestamine teemal "aga ma ju lõin selle, millest inimkond on unistanud, miks te seda siis ei taha?!" :-)

Neljas jutt, ajamasina lugu, on samuti märkimisväärne. Aitab näiteks mõista, miks Asimov oma Igavikku just väljaspool aega asuvana kujutas.

Kogu kogumik on igatahes "viit" väärt ja selle ta ka mult saab.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018
aprill 2018

Autorite sildid: