Pealkirjas mainitud kummitus on pigem kujundlik väljend. Üleloomulik element on tekstis vähene ja võib-olla ei väärikski jutustus BAASis registreerimist, aga paraku on just selle ulmelise osa puhul tegemist ilmselge kitrjandusliku vargusega, mis ärritab. Edith Nesbiti suurepärases jutus "Man-size in Marble" (ilmunud eesti keeles Algernonis 2007) on põhimotiiviks ühes kirikus asuvad kivikujud, mis legendi kohaselt lahkuvad sealt halloweeni-ööl, et kurja teha. Läheduses asuva maja ostab noorpaar, kes legendi eriti tõsiselt ei võta, aga teadagi... Hingedeööl läheb mees kirikusse ja näeb, et üks kuju on kadunud. Veidi hiljem on see küll tagasi, ent puudub sõrm. Lõpplahenduses leitakse surnud naise kokkupigistatud peost ühe kivikuju sõrm. Miina Hindi raamatus on see episood peaaegu täpselt ümberkirjutatud. Võimalik, et Hint on isegi Algernoni lugenud, kokkusattumus on äärmiselt ebatõenäoline. "Kummitusemämg" ilmus juunis 2009, "Man-size in Marble" aga eesti keeles poolteist aastat varem. Peale selle plagiaadi tuvastamise/tõdemise ühtegi muud põhjust seda raamatut lugeda ega meelde tuletada ei ole.