Ma annan sellele loole "nelja", sest ta on üksjagu etem, kui need "SL-s" ilmunud jutukesed. Areng on silmnähtav aga Päris Heast Loost jääb veel üsna palju puudu. Võibolla on see põnevus? Ei noh, asi on hästi kirjutet, oskuslikult on kohati kasutatud olustiku edasiandmiseks ja pinge kruttimiseks detaile. Lugu on ühtlane, ei hakka kuskilt venima ega pole ka liig kiireid hüppeid tekstis. Plussiks on samuti see meenutuse ja tegelikkuse vahelduv edasiandmine. Kõike ei seletata lõpuni ära ja lugeja saab omad järeldused teha.
Miinustest. Algus on vähehuvitav ja keeruline, lugajas huvi tekitamiseks peaks ta niiöelda kiiremini asja sisse surama. Lugu võiks alati mingist konkr. sündmusest? Big Bang? Kohati kaldutakse firmanimede ja väheoluliste detaildega liialdama. Lugu ei arenene tõusvas tempos, rohkem oleks oodanud lõpupoole nö tuuride tõstmist. ta kulgeb kuidagi ühtlaselt uimaselt. Noh ja midagi kogu loos tervikuna on ka sellist, mis segab mind Barkerile "viit" panemast.
Kui panite tähele, siis peategelase (õuduskirjaniku) initsiaalid - M(organ) B(ryant) on samad, mis autoril. Lihtsalt selline tähelepanek.
Barkeri suurimaks puuduseks, mis selle loo puhul kenasti välja tuleb, on tema võõrapärase settingu punnitatus. Inglismaa hõngu pole ses loos penni eest ja üsna abitud on katsed seda pisiasjade nimetamisega üleval hoida. Ma ei tunne seal Inglismaad ja kui autor on seal isegi viibinud, siis on ta tähele pannud kõrvalisi asju.