Selline väsinud ning haiglasevõitu lugu mehest, kes tunneb end vastutavana ja tunneb endas sundi otsustada teiste inimeste elu ja surma üle.
Autorile tüüpiliselt toimub loo tegevus meditsiiniga haakuval alal. Kuidas aidata inimesi, keda meditsiin enam aidata ei suuda. Kui ei suuda? Kas aidata neil inimestel siit ilmast lahkuda? Tuletaks ühtlasi meelde, et Eesti Vabariigis on eutanaasia keelatud. Passiivne eutanaasia toimib aga igas ühiskonnas ning eks salaja rakendatakse ka seda aktiivset...
Loo minategelane aitab ja «aitab» inimesi, aga mis see kõik inimestele ja aitajale endale maksma läheb. Loo seisukohalt on rohkem oluline just, et mis see aitajale endale maksma läheb.
Jutt on jõhker ning juttu võib ka õudsaks pidada ... ulme see lugu siiski pole ... lihtsalt hea kirjandus! Hindes pole kahtlust, sest esimesel hetkel ei meenu mulle just palju tekste, mida ma ühe jutiga kaks korda läbi lugenud olen. Seda lugesin, sest mõjus!