Mõningaid mõtteid Veskimehe kogumikust. Üheksast loost kolm olid mulle meele järgi.
1) Ajakapsel avanes. Lugeda hea, uus lähenemine see pole, aga kui urgitseda, siis vähestes on;
2) Valendab üksik prooton. Hea põnev lugeda, maailm macholik-veskimehelik ja seda arvesse võttes oli ka kuningatütre vägistamine ajastusse ning loo käiku kuuluv – Saare maavanema poja käitumine polnud selles jõhkras maailmas sugugi ebaharilik. Õnneks puuduvad loosse mittekuuluvad seksistseenid ja lugu sellest lihtsalt võitis.
3) Vaikne deemon. Südamlik lugu peaaegu surematu mehe elust surelike seas.
Teistes juttudes on igasühes mingi mind häiriv kiiks, mis ei lasknud lugu väga heaks hinnata. Näiteks:
1) Kerge on olla jumal. Kas vanavanavanaisa ikka räägib lapselapselapsele, kes poole loo pealt ehk magama jääb, unejutuks sedavõrd avalikult meeste ja naiste vahelisest seksielust?
2) Asteriuse kodutee. Lugu ise polnud ei eriliselt uue ideega ega eriti põnev, kuid lõpplahendus oli mõnus: Asterius laadis end ühte hullumajas viibiva patsiendi kehasse.
3) Kuest. Tugev lugu, kuid paistavad läbi muude autorite ideed (Näiteks Loginovi Questis pidi samuti olema seitse osavõtjat, seejuures eri sorti: kunstnik, mõõgamees, maag jne).
4) Madalamate jumalate ametispetsiifika. Kogumiku nõrgim lugu, hindaksin lugemiselamust 2/5. Miks sedasi? Ännuf oli kümne aastaga loonud keskaegses maailmas impeeriumi, milles kasutati vintrauaga relvi, kahureid, oli käiku võetud elekter ja ehitatud kosmoserakett, valmis tehtud tuumaseadmed ning vesinikpomm. Kes seda usub? Üks mees!
Selle kõige tegemiseks peab olema tehniline baas, kõikvõimalikud tööpingid ja seadmed ning sadu tuhandeid tehnikuid ja insenere. Kunagi lugesin ühte juttu mehest, kel oli võimalus minna keskaega ning ta kavatses teha seal grandioosseid tehnilisi muutusi. Baas aga puudus ja aastatepikkuse töö tagajärjel suutis mees valmistada tuletikud koos toosiga. Keskaegsed inimesed imestasid – nii palju tööd ja vaeva sellise tühise asja tegemiseks! Ilmselt oleks nii lõppenud ka ajarändur Ännufi tegutsemine tolles maailmas.
Kokkuvõte: Kogumik tasub lugemist, kuid on selgelt nõrgem kui eelmine kogu: Kaugete päevade naeratus. Aga ootan ka edaspidi Veskimehe jutte ning kogumikke.