"Saared..." ja "Vesivõsu" on muust sisust oluliselt nõrgemad ja see tekitab mõtte, et Veskimees peaks Kuu Ordu teemal pikema puhkuse võtma (need tykid peaks olema ainsad, mis lähiminevikust pärinevad). "Vesivõsu" on sealjuures lausa masendav näide ummikusse jooksnud loomingulisest protsessist, milles autoril ei jätku julgust ja väge vigast last kuristikku heita.
Kokkuvõtteks, Kuu Ordu kogumik kui nähtus on kahtlemata tervitatav, aga mina oleksin autori asemel selle avaldamise sättinud järgmisesse jõuluhooaega ja vahepeal pool aastat muude asjadega tegelenud. Sellest tõdemusest ka hinne.