Kasutajainfo

Siim Veskimees

5.04.1962-

  • Eesti

Teosed

· Siim Veskimees ·

Aasta 2120 lend

(jutt aastast 2000)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2000; august [pealkirjaga «Kuu Ordu»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002
autorikogu «Kuu Ordu» 2003

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
8
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (12)

Kuu ordu jutuseeria avaloo hindasin 2000. a. "Stalkeri" valimistel 5. koha vääriliseks jutustuste kategoorias. Siin on ta millegipärast juttude seas. Nelja (plussiga) saab ta sellepärast, et tahan kuidagi rõhutada, et "Chadis" ja "Pühapaikade pime lend" meeldisid mulle rohkem.
Teksti loeti eesti keeles

Minu suhtumine jutustusse «Kuu Ordu» on üsnagi konkreetne – tegu on olulise ja programmilise tekstiga, mis samas mulle üsna vähe meeldib. Need kursiivkirjas lõigud seal vahepeal olid minuarust eriti kurnavad ja liigsed. Jah, tegelikult andsid need palju taustale juurde, aga samas lugemine takerdus nende tõttu ning tekst – mis muidu oli selline pretensioonitu tegemiste lugu – muutus tänu neile lõikudele selliseks pateetiliseks ja ülevaks. Kuid, oh häda, ei sisu ega kirjutamisoskused ei kandnud seda pateetikat ja ülevust välja.

Sarja avaloona ilmselt asi omal kohal, sarjast eemale ei peletanud... pigem vastupidi ootan huviga, et mis sellest kõigest kokku lõpuks kujuneb.

Minu hinne kõigub kusagil kolme ja nelja vahel... ei siiski panen kolme, sest tekst oli ajuti sedavõrd puine, et esimesel lugemisel kusagil poole peal (täpsemalt 7. leheküljel) mul jaks rauges ning lõpuni sai loetud alles teisel katsel.

Teksti loeti eesti keeles

Arvustust passib alustada lõiguga tekstist endast:

"Kunagi eelmise sajandi alguspoolel, kui see [Kuu Ordu] dialekt loodi, ei arvanud loojad, et seda rääkima hakatakse/ .../ Paraku oli ta sisemine grammatiline loogika nii tugev, süntaks nii selge ja arusaadav et/... /isegi Madagaskaril sündinud, rääkimata Kuu ja Marsi rahvast, pidasid seda oma emakeeleks."

Umbes sama lugu nagu tolle dialektiga, on lugu ka autori poolt lugeja ette manatud ühiskonnaga, mis rajaneb naiivsel usul et terve mõistus (vähemalt kusagil) võidule pääseb. Utopismi ja "sisemisse loogikasse" uskumisse eest pool punkti maha.

Ka mind häirisid tugevasti kursiivkirjas lõigud. Veskimehe kohmakus kompositsioonis on üldteada, siin torkab see lihtsalt iseäranis teravalt silma kuna n.-ö. programmilist materjali ei ole püütudki orgaaniliselt teksti sisse sulandada. Ega see lihtne ei ole, kuid edaspidi soovitaks taolist "hauataguse hääle" praktikat siiski vältida. Kaudse paralleeli ja tehnika õppimise mõttes võiks autoril olla huvitav lugeda kasvõi Poul Anderson Maurai tsüklit.

Tähelepanuväärse julguse eest võtta suurem tükk kui suu mahutab ja teatava õnnestumise eest ei luba süda lihtsalt madalamat hinnet kui neli siinkohal panna.

Teksti loeti eesti keeles

Kuu Ordu muudab Eesti ulmes tähelepanuväärseks asjaolu, et ta paikneb väga selgelt "meie" maailmas, mitte "long time ago in a galaxy far, far away". Selline paiknemine lähiajas ja -ruumis seab autorile kõrgemad nõudmised, kuna tunduvalt vähem on võimalusi hämamiseks. Ma ei pea ennast sellist tüüpi lugejaks kes kangesti armastaks mingite üksikasjade kallal norida või tekstist mõnuga "teaduslikke mõttetusi" nopiks, nii et vahest ei ole minu arvamusel siin väga suurt kaalu, aga minu meelest on Veskimees ülesandega kenasti toime tulnud.

Tegu ei ole ka pelgalt ulmeatribuutikat kasutava "bojevikuga". Eelkõige on autor tahtnud meile näidata, millised võiksid olla lähisajandite kosmosevallutusepoliitilised tagajärjed. Autor arvab, et nii nagu maapealsed kolooniad end mingil ajal pärast "vallutamist" on emamaast lahti rebinud ja iseseisvad riigid moodustanudsaab see toimuma ka Päikesesüsteemi mastaabis. Sarnaseid seisukohti leiame näiteks Arthur C. Clarke`i loomingust (pärast "Kuu Ordu" läbilugemist mõistsin, miksRaul Sulbi neid kaht autorit hingesugulasteks peab).

Muidugi peab igal korralikul riigil olema oma (vastu)luureteenistus ja selles jutus näemegi sündmusi mis annavad Kuul selle loomiseks viimase tõuke. Segaseks jäi minu jaoks ainult see, et kes siis ikkagi oli selle jutus kirjeldatud sabotaaziakti taga ja mida konkreetselt ta lootis sellega saavutada. Selles mõttes jutt nagu sumbus ilma kuhugi konkreetselt välja jõudmata, aga võib muidugi väita et see ei olnudki peamine.

Teksti loeti eesti keeles

"Kuu Ordu" on minu meelest üks huvitavamaid sarju, mida üks kodumaine autor aretanud on. Kahjuks pole kõik jutud ühtlase tasemega. On õnnestumisi ja on ka kergeid pettumusi. "Lend" kuulub viimaste hulka. Jutt on laialivalguv, idee pole kuigi tugev ja lõpus jääb kõik üsna selgusetuks ja lahtiseks. Samuti häiris mind kohutavalt puine ja kuiv keelekasutus. Pikad ja lohisevad laused, mida tuli vahest mitu korda üle lugeda, sest lause algus oli lause lõpus juba meelest läinud. Ka dialoog oli kohati konarlik ja ebaloomulik. Kaldkirjas vahelõikudest ma parem rääkima ei hakkagi. Sarja avaloona täitsa normaalne. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2018
november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018

Autorite sildid: