Ulmekirjanduse BAAS - Siim Veskimees

Arvustused (8)

10.01.2001, kell 12:33

Veskimehe lühiromaan on omamoodi segu Clarke`ist, "Gondvana" aegsest Harglast ja viimase kümnendi anglo-ameerika SF-i peatrendidest (eriti novellakategooria hugoistidest ja nebulistidest). Esimest aimub eelkõige detailsetest (ja meisterlikest) tehnitsistlikest kirjeldustest, teist kohati kerget toimetamist vajavast stiilist, kolmandat suhteliselt sündmustevaesest tegevusliinist, kus pearõhk ulmelise keskkonna väljajoonistamisel ning põhitegelaste siseelu kajastamisel ja nende eetilis-filosoofilistel otsingutel. Tulemus pole kokkuvõttes sugugi halb, kuigi arenguruumi kahtlemata veel on. "Nelja" "viie" asemel panen siiski mitte niivõrd stilistilistest puudustest, kuivõrd oma rikutud maitsest lähtudes - nagu olen Clarke`i puhul varem öelnud, on mul pisuke allergia päikesesüsteemi raamidesse kammitsetud SF-i vastu ja nö. "karm liin" ulmes on mulle miskipärast hingelähedasem, kui suhteliselt pastelsetes toonides maalitud ja optimismist kantud tulevikumaailm. Aga nagu öeldud, ei ole see autori viga, vaid minu hoiaku probleem...

Puhtobjektiivselt võttes on igatahes tegu ühe tähelepanuväärsema pikema ulmeteosega möödunud aastal eesti autori sulest (õigemini küll klaviatuurist).

Teksti loeti eesti keeles

Taivo Rist

9.09.2001, kell 16:38

Teine lugu Kuu ordust. Hindasin selle 2000. a. "Stalkeri" valimistel 3. koha vääriliseks jutustuste hulgas.

Põhjalik ülevaade Marsi koloniseerimisest ning Maa võitlusest Kuu ordu vastu.

Teksti loeti eesti keeles

Toomas Aas

27.12.2003, kell 15:56

Kuu Ordu tegevus ei piirdu enam ainult Kuuga. Samal ajal kui Maal järele jäänud riigid tasapisi degenereeruvad, laiendab Ordu oma Head Uut Ilma juba ka Marsile.Ometi ei ole Maa valitsused veel valmis lüüasaamist tunnistama. Tehakse viimaseid meeleheitlikke katseid Ordu üritust kuidagi saboteerida. Selle eesmärgigasokutatakse oma agente nende inimeste hulka, kes on "valgustatud saanud" ja oma senise elu juurest Ordusse põgenevad. Tingimustes, kus inimaju on võimaliklihtsalt skaneerida, ei ole XX sajandi tüüpi spioonid mõistagi kasutatavad. Selle asemel istutatakse tegevusjuhised kuhugi sügavale agendi alateadvusesse ja lastakseta lahti ilma, et ta ise üldse teakski et ta agent on. Kui siis agent on edukalt ordusse "imbunud", peaksid need juhised mingil hetkel käivituma ja sundima agenditegema Midagi Koledat.

"Taevaranna hõim" ongi ühe niisuguse agendi lugu. Tegu ei ole siiski mingi ulmepõneviku, vaid puhtalt propagandistliku teosega. Nõukogude ajal ilmus niisugust hulgi. Ideoloogia oli küll teine, idee aga sama - progressiivne inimkond siirdub marsisammul helgesse tulevikku, samal ajal kui need, kes on pimedusega löödud, on määratud väljasuremisele (Nõukogude kirjanduses nad küll enamasti juba olidki välja surnud).

Mingit erilist põnevust ei üritata siin üleval hoida. Lugejale on algusest peale selge, millega kõik lõpeb, ja just sellega kõik lõpebki.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

3.01.2004, kell 17:39

Kristjan Rätsep

19.01.2004, kell 13:12

Indrek Hargla

5.04.2004, kell 10:42

Veskimehel on õnnestunud konstrueerida klassikaline spiooniloo tüüpsüzhee, lisades sinna osavalt tuleviku luuretöö detaile ja avardada samaaegselt Kuu ordu tsükli maailma. Paraku ei püsi lugu korralikult fookuses ja on etteaimatava lahendusega. Ma arvan, et parema tulemuse saamiseks oleks tulnud rohkem keskenduda kahele peategelasele ja autor oleks pidanud kindlama sulega loo põhisüzheed üleval hoidma. Ühesõnaga – taustamaailm ja detailid väärivad “viit”; süzhee sellisel kujul “nelja” aga kokkukirjutamine “kolme”. Kui tegemist on põnevuslooga, siis tuleks enam keskenduda põnevusele.

Teksti loeti eesti keeles

Johannes Koit

19.03.2005, kell 19:54

Pean jälle täielikult nõustuma viimase arvustaja arvustusega. See kattub peaaegu täielikult minu omaga. Tegu on põhiliselt maailma avardamisega, mida toetab põnevusloo süzee. Autor on üldiselt oma ülesandega kenasti toime tulnud, maailm on suur ja huvitav, kuid jutu enda ülesehitus on kergelt fookusest väljas. Tempo on kõikuv ja põnevust ei jagune ühtlaselt kogu tekstile. Maailma eest siis viis, süzee kolm, kokku neli

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Jentson

5.10.2011, kell 15:29

Siim Veskimees

5.04.1962-

Teosed

· Siim Veskimees ·

Lisavahendid:

Siim Veskimees

5.04.1962-

Teosed

· Siim Veskimees ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: