Tulnukad on tüüpilised, kuid inimeste sõjajõudude ülesehitus ja tegutsemispõhimõtted on üsna huvitavad ja originaalsed. Nimelt on tegemist vaimulike rüütliordudega, kelle peamiseks jumalaks on Imperaator, kuid kes kummardavad ka paljusid väiksemaid jumalusi nagu Masinate Jumal ja kosmoselaevade hinged jne, ning rivaalitsevad ja vaidlevad selle üle, kes tõlgendab õigemini Koodeksit, mille tuhande aasta eest müütiline kangelane oli oma kaasrüütlitele jätnud. Nood kaasrüütlid olid siis igaüks asutanud oma sõjaväelise ordu, vandudes kaitsta Impeeriumi.
Muidu ei olekski see raamat midagi erilist, kuid just see kosmoseajastu usuordude fanaatilisus ja vankumatu usk spirituaalsesse maailma, eriti aga Imperaatorisse (kelle poole tihti palves pöörduti) andis loole erilise aura. Imperaator oli siin tõepoolest jumaluseks, keda kindlasti ei peetud inimeseks, vaid mingiks kõrgemaks jõuks. Samuti naad palved sõjalaevade hingedele, kui noid pidi ümber ehitama või juhiti kindlasse hukku, vastrajatud suurtükipatareide sisseõnnistamine jne. See avaldas muljet. See lõi erilise atmosfääri ja juba paljalt selle ebatavalise õhustiku eest annan 5-e. Muidu oli sisu nagu sellistel raamatutel ikka - anna kõigist torudest tuld ja biomaterjali läga lendab lõputult igasse kaarde laiali. Nii et kosmosesõja huvilistele, kel on esikohal aktsioon ja kes pole liialt kiindunud füüsikasse ja värki, on see tahedaks lugemiseks küll. Täitsa sobilik raamat oma isikupärase lähenemisega tuntud teemale. Minu jaoks liigitub võrdse partnerina nende ülalnimetatud teoste sekka, kus igaühel on oma eripärane maailm, mida vallutavad eri nimega, kuid olemuselt sarnased tulnukrassid.