Võrdlemisi kaugel tulevikus tegeleb progressiivne inimkond usinasti kosmoseavaruste uurimisega. Uurivad mis nad uurivad, vendi mõistuses seni veel kusagilt leitud ei ole. Kuni yhel ilusal päeval.. Kusagil Krabi Udukogu lähistel kohtuvad inimeste ja tulnukate kosmoselaevad!
Mõlema laeva meeskonnad on võrdlemisi paanikas. Tehniliselt arengutasemelt on mõlemad rassid enam-vähem võrdsed. Samas on nad ka bioloogiliselt piisavalt sarnased, et vallutussõjad potentsiaalselt võimalikud võiksid saada.
Nii nad seal siis tolgendavad, avakosmoses. Koju tagasi siirduda kumbki ei saa - teine võib niiviisi jälitades teada saada, kus asub vastase koduplaneet ning seda siis hiljem rynnata.. Mõlemad mineerivad hoolsasti oma kosmoselaevu kõikvõimalike pommide ja lõksudega, hävitatakse kosmosekaarte ja fabritseeritakse võltsinguid.
Mõlemad pooleed annavad endile tekkinud patiseisust aru ja otsivad pingsalt lahendust. Ei ole ju kumbki pool konfliktist huvitatud. Kui aus olla, siis tegelikult on nood tulnukad ju yhed igavesti vahvad sellid.
Selline, mõnus jutuke. Viie jaoks jääb ehk pisut puudu (Leinsteri "Uurimismeeskond" näiteks oli imo märksa parem) aga tugeva nelja on kyll auga ära teeninud.