Inimesed teevad esimesi reise Kuule (NB! lugu on kirjutatud 1951) ning avastavad seal vastu igasugust loogikat elu. Lasevad ühe olendi muidugi kohe maha. Teadlastel käib asi üle mõistuse: ilma veeta ja õhuta keskkonnas elavad pisut ahve meenutavad elukad, kes toituvad ilmselt mingitest mineraalidest... Need olendid kipuvad lisaks ka veel päris nutikad olema ja teevad inimestel Kuu koloniseerimse päris kibedaks ning ohvriterohkeks. Lõpuks õnnestub üks noor olend kinni püüda ja teda uurima hakata. Mis siis aga edasi sai? Sai umbes nii, nagu kunagi ühe psühholoogiga, kes lukustas shimpansi asju täis tuppa ning asus ise lukuaugust piiluma. Lukuaugust nägi ta aga ainult suurt uudishimulikku pruuni silma...