Noor preester langeb iidsest vampiirist kurtisaani võrgutusse ja hakkab elama kaht paralleelselt kulgevat elu päeval liha suretava preestri ja öösel aadlimehest elunautijana, teadmata isegi, kumb on reaalne ja kumb unenägu. Õnnetu päästetakse oma seminaripäevade mentori poolt jäleda eluka hauda pühitsetud vee piserdamise abil. Lugu on just täpselt niisama lame, ebaveenev ja dekadentlik kui teemavalikust eeldada võib. Siiski loetakse seda zhanri arengus vististi mõnesugust tähtsust omavaks.
Õige ilmumisaasta peaks olema 1836, 17 aastat pärast Polidori juttu, mis gooti vampiristikale kui proosazhanrile aluse pani. Tänapäeval on mõlemad loetavad vaid ajaloolisest huvist.