Jutu peategelaseks on mingi kompuutrifirma töötaja, kes peab siis lahendama antud firma toodanguga tekkivaid probleeme. Probleeme aga tekib, sest firma toodab mingeid võimsaid kompuutreid, mille abil saab «sukelduda» antud masinate poolt genereeritud virtuaalreaalsusesse... niiöelda lastelelud, mida jõukad vanemad oma võsukestele ostavad...
Jutt ongi järjekordse töise komandeeringu kirjeldus – mingite rikkurite tütar ei tule enam VRst välja.
Kirjeldused ja eluvaatlused on head, moraal ja lõpp on raamatulikud ning kohutavalt etteaimatavad. Umbes nagu «Beetaversioon» ja «Õigus tappa», aga tunduvalt võrratumal tasemel kirja pandud. Saab nõrga nelja, sest eelmises lauses mainitud kohalik toodang peab ju kah viiepallilisse skaalasse ära mahtuma!