et ma ka ei õpi - juba kolmas kord komistan selle autori otsa, suutmata nime meelde jätta. antud juhul on tegemist väga igava konspektiga võimalikust küberpunk-romaanist.
justkui läheb töötu tööd otsima. pakutakse, et kui teeks ühe väga, väga põhjaliku katse, et milleks sa, vanamees, üldse sobid ja kõlbad. katse käigus tuleb ringi sõita - kuu peale välja -, üht-teist varastada, üht-teist kellelegi üle anda, siis pomm valmistada jne. võib aimata teatud dickilikku paranoiat, mis konspekti järgi romaani kirjutamisel võiks tekkida. korduvalt on nimetatud nanotehnoloogiat.
pakuks, et optimaalne pikkus selle süzhee jaoks oleks oskaja autori käes nii 300-350 lk, rohkem oleks liiast. aga konspekti lugeda on nüri.