Võiks iseloomustada, kui galaktilistes avarustes rulluvat draamat, mille käigus (lõplikult) formeerub uus universum. Tegelasteks mingid olendid, kes eelmistes osades lahendamata suhteid järavad. On võrreldud Odüsseia 2001 lõpupeatükiga ja ilmselt õigustatult...kui näiteks viimast omaette lugeda. Peamiselt kirjeldadakse tekstis mingit formeerumist ja väga ähmaselt jälgitavaid kosmilisi protsesse. Pompöössete panoraamstseenide taustal on raske mõista, mis siis õieti toimub.
Olemata mingil juhul jutusarjade vastaseks, leian, et neid on võimalik kirjutada ka nii, et iga jutt omaette terviku moodustaks. Seni kõige jaburam tekst, mis reedilt ette sattunud. Tal on tunduvalt paremaid.