Juhulugemisel on ka omad võlud. Võtad kätte miski antoloogia, vaatad sisukorda ning näed, et praktiliselt kõik nimed on tundmatud. Lõpuks leiad Kevin L. Donihe nime, mis oleks justkui kusagilt tuttav ja loed selle autori teksti läbi.
Antoloogia ja jutu pealkirjade ühildamisel peaks jutu sisu ka selge olema.
Nii ongi!
Jutt on viimase elava inimese minavormis pajatus ebasurnutega täidetud maailmast ning antud isiku kohast selles ilmas.
Ei meeldi mulle pajatuslikud tekstid. Enamjaolt ei meeldi. Samas, see viimase inimese roll selles ilmas oli ju leidlik!? Jutt on aga lühike ja jätab siiski üsna ükskõikseks. Autorilt loeks aga midagi veel...