Jää on sulanud ja vesi tõusnud igal pool, paljud linnad ja maa-alad on kadunud lainete alla. Enam-vähem paralleelselt füüsilise maailmaga on võrk - ubik - ja enamus (aga mitte kõik) inimesi võivad kokku saades ette manada kohe info, kellega tegu. Peategelane Russ tahab endale ehitada maja ja kutsub selleks kohale võrgusõbrad üle maailma. Masinate ja vägeva tehnoloogia abil on maja õhtuks valmis ja pidu võib alata. Peol tutvub ta ubikuguru FooDogi ja oma tulevase naisega. Mõne aja pärast aga kui ta on oma uues saaremajas natuke aega elanud, juhtub õnnetus: väljaulatuva rõdu tugipostid on ussitanud ja murduvad. Selgub, et tegu on mingi laeva pilsivees kohale saabunud Lõuna-Ameerika salalaborites sõja jaoks aretatud kõikeõgiva tehiselukaga. Russ on sügavalt solvunud ja nähes, et ladinaameeriklased ei kavatse teist nägugi teha, alustab koos FooDogi ja oma naisega kaubandussõda.
Võrgus leiduvates arvustustes kiideti juttu väljapaistva visiooni ja iroonilise kriitika pärast. Ma ei tea, Di Filippo jutud on alati üsna kõrgel tasemel olnud ja tavaliselt on teemadeks ikka tuleviku hi-tech ja kübervidinad. Lugu muide ise kubiseb (väljamõeldud) tulevikuslängist ja on võrgust üsna vabalt kättesaadav.