Jutt ise on AI-ga varustatud majast, kus ühe osana isoleeritud tehnilisest kooslusest elab ka teenijanna-geisha (tundub, et just selle elukutse peensused on armastuse olendi loomisel eeskujuks olnud). Maja koos naisega on ehitatud ühele mehele ning üsna kitsaid eesmärke silmas pidades. Siis aga jääb juhtija ja isand kadunuks. Maja vaevleb üksinduses, armastuse puuduses, infomaailmast äralõigatuna ning osaliselt kustutatud mäluga aastaid. Mis on juhtunud? Ning siis saabub võõras inimene.
Pole vaja edasi jutustada, sest intriig on huvitav ja tõstatatud probleemid (mulle isiklikult) meeldivad. Ootasin kogu aeg süsteemi peapeale pööravat lõpplahendust – võibolla oligi autoripoolne kaval nõks, et seda ei tulnud. Siiski, viiele seepärast miinus taha.