Lugu on vormistatud ülekuulamisprotokollina. Nagu teada, pole harvad juhtumid, mil mõni tüüp otsustab haarata relva(d) ja võimalikult palju suvalisi kaaskodanikke ära tappa. Ilmselt on ta kehakeemias siis midagi sassi läinud. Ülekuulatav tunneb niisugused lõhna järgi ära. Hullemgi veel, tal on sellest lõhnast, täpsemalt küll tapmisele häälestunud kehakeemiast sõltuvus. Niisiis hiilib ta ringi, kuni leiab kellegi, kes, tundub talle, valmistub kedagi tapma, uimastab ära, puurib augu pähe ja hingab sisse ajuvedelikku. Endale kaif ja ühiskonnale teene, arvab ta. Politsei päris nii ei arva.
Lõpp on väga läbinähtav ja põhjendus nende "going postal" juhtumite sagenemistele on üsna tobe.