Sündmused kohaks on Antarktika, lähedal kohale, kus toimusid Lovecrafti kultusliku loo peamised arengud. Ajaks on aga tänapäev, internetiajastu. Peategelane Hayes töötab tehnikuna suuremas uurimisbaasis, kus lisaks temale toimetab veel hulk teadlasi, ehitajaid, arste ja muid tegelasi. Baasist kaugemal asuvad veel paar ajutist laagrit. Kohe esimestel lehekülgedel tuuakse baasi igijääst leitud külmunud olevused, mis sarnanevad üks-ühele neile, keda Lovecraft on kirjeldanud oma romaanis: silindrikujulised, seninägematud, pole aru saada, kas taimed või loomad, tundlate otsas silma moodi munad. Pärast olevuste paigutamist ühte kuuri, hakkab baasi töötajatega toimuma midagi halba: unehäired, nägemused, irratsionaalsed hirmud, ebausk. Üldiselt peetakse põhjuseks seninägematuid muumiaid, mille pikkamisi sulades läheb olukord baasis üha hullemaks. Mitu seletamatut surmajuhtumit, üleüldine vaenulikkus. Eriti kummaliselt käitub baasi juht LaHune, kelle võtted olukorra kontrolli alla võtmisel on kõike muud kui loogilised - näib, et ta pole toimuva üle sugugi üllatunud. Olevused (Old Ones), kelle puhul näib olevat surnud ainult keha, aga mitte nende teadvus, mõjutavad baasi töötajaid erinevalt. Keskseteks kujudeks saavad Hayes ja tema arstist sõbranna, kes näivad vaenulikele mõjudele suhteliselt resistentsed.
Kui teadlased viivad laagri lähedal pinnase sügavusse vaatluskaamera, avastavad maa-aluse järve, mis kubiseb elusatest Old One´idest, ei muuda see olukorda sugugi paremaks. Inimesed lähevad üksteise järel hulluks ja keegi ei tea, mida ette võtta. Lähedusest leitakse ka maa-alune hiiglaslik linn (seda on kirjeldanud juba Lovecraft "At the Mountains of Madnessis") ja selle uurimisel saadakse aru ka Ürgmuistsete arvatavast olemusest, nende rollist inimkonna loojana ja kurjadest kavatsustest. Erinevalt Lovecrafti versioonis on Ürgmuistsed inimkonnale vaenulik, või pigem inimkonda omaenda teadvuse levitamisel vahendina kasutav tsivilisatsioon. Mõned uurimisbaasi inimesed suudavad seda mõista ja vaenlasele - kes on tegelikult inimkonna looja ehk Jumal! - ka mingisuguse lahingu anda.
Tim Curran on paljusõnaline, tema tekst vohab barokselt, ent tegu pole sõnavahuga. Ta oskab kolmel-neljal teemal pikalt rääkida, aga sõnavalik ja lause ei muutu sisutühjaks. Pigem tekib kerge imetlus, kuidas ta sõna valdab. Romaan ise on üsna ebaoriginaalne, aga Currani oskus kirjeldada tsivilisatsioonist äralõigatud kohas hädasse jäänud inimeste hirme on kiiduväärne. Romaanile "Hive" on valminud ka järg pealkirjaga "The Spawning: Darkness Stirs in Atlantic" (Elder Signs Press, 2010).