Üle kolmekümne aasta tagasi hakkasime klassikaaslasest sõbraga venekeelset ulmet lugema. Loeme seniajani. Sel suvel kiitis ta kõvasti Golovatchevit ja andis kirjaniku ühe raamatu kaasa. Et võta ja naudi! Lugesin läbi ja ei pettunud. Ideid ning tegevust tosinale raamatule jagada. Miinuseks on skemaatilisus, ülelibisemine. Seepärast 4. Aga lugeda tasub küll!
Mõningad üldliinid.
Selles tulevikumaailmas on tekkinud üsna palju paranormaalsete võimetega inimesi – intramorfe – kes suhtlevad omavahel mõtteid vahetades, ilma hääleta. Ka peategelane Stavr Pankratov on üks selliseid. Kosmoses ja ka Maal leitakse naguale (objekte, mille jaoks inimestel ei ole kirjeldust, nime ja sõnu). Osa inimkonna juhte on ilmselt mingi Maa-vaenuliku jõu poolt ära programmeeritud ning tegutsevad destruktiivselt – soodustavad ja õhutavad tavaliste inimeste vaenu intramorfide vastu. Viimaseid tapetakse tuhandete kaupa ja miljonid põgenevad Maalt. Pankratov ja Co püüavad kindlaks teha, kes on kõigi aktsioonide taga. Teose lõpus leitaksegi vaenlase asukoht. Romaan lõppeb, aga vaenlane on veel tugev ja purustamata.
Mõningad üldliinid.
Selles tulevikumaailmas on tekkinud üsna palju paranormaalsete võimetega inimesi – intramorfe – kes suhtlevad omavahel mõtteid vahetades, ilma hääleta. Ka peategelane Stavr Pankratov on üks selliseid. Kosmoses ja ka Maal leitakse naguale (objekte, mille jaoks inimestel ei ole kirjeldust, nime ja sõnu). Osa inimkonna juhte on ilmselt mingi Maa-vaenuliku jõu poolt ära programmeeritud ning tegutsevad destruktiivselt – soodustavad ja õhutavad tavaliste inimeste vaenu intramorfide vastu. Viimaseid tapetakse tuhandete kaupa ja miljonid põgenevad Maalt. Pankratov ja Co püüavad kindlaks teha, kes on kõigi aktsioonide taga. Teose lõpus leitaksegi vaenlase asukoht. Romaan lõppeb, aga vaenlane on veel tugev ja purustamata.