George William MacArthur Reynolds oli omal ajal tuntud kirjastaja, poliitik, ajakirjanik, avaliku elu tegelane ja viljakas kirjanik. Ta oli ka väga vastuoluline isiksus, kes jõudis kõigi oma äripartneritega ruttu tülli minna. "Wagner the Wehrwolf" ilmus ta enda toimetatud väljaandes "Reynolds´ Miscellany" novemrist 1846 juulini 1847 ja see oli järg Reynoldsi eelmisele seriaalile "Faust, a Romance".
Loo tegevus toimub aastatel 1516-1521 ja sündmused algavad sellega, kuidas ühele raugaealisele Saksa ätile Fernand Wagnerile saabub tema metsahütti külla salapärane võõras. Võõras ei tutvusta end, aga tolleaegne lugeja pidi ära tundma John Fausti, Reynoldsi eelmise raamatu peategelase, kes oli müünud oma hinge kuradile ja kel oli jäänud elada veel poolteist aastat. Ta teeb surma ootava Wagnerile ahvatleva ettepaneku: asuda poolteiseks aastaks tema teenistusse. Tasuks saab ta igavese nooruse, jõu, rikkuse ja huvitava elu, ent ühtlasi ka libahundi needuse, mis tähendab, et iga kuu viimasel päeval muundub mees üheks ööks jõhkraks kiskjaks. Wagner, kel pole midagi kaotada, võtab ettepaneku vastu - äsja on kaduma läinud ka tema noor kena lapselaps Agnes...
Nooreks ja kauniks meheks saanud Wagner kohtub oma lapselapsega alles mitme aasta pärast - Itaalias, Firenzes, ühe rikka üliku matustel. Sealt edasi taandub Wagner kõigeks üheks mitmest peategelasest ja ka tema libahuntlus ei ole romaani põhiteema. Keskseks kujuneb surnud Riverola krahvi võimukas ja intrigaanist tütar Nisida, kes hakkab sepitsema mitmesugustel motiividel mitmesuguseid kavalaid plaane. Sündmuste virrvarr viib lugeja lisaks Firenzele veel Konstantinoopolisse Suleiman Suure õukonda, inimtühjale Madude Saarele ja Rhodosele. "Wagner the Werewolf" on oma olemuselt keerulistest suhetest ja imelistest kokkusattumustest kubisev seebiooper: armusuhted, abielurikkumised, võim, poliitika, seisusevälime amoraalsus, intriigid, reetmised, salasepitsused, lahingud, ahnus, inkvisitsioon, usutaganemine, pärilussuhted, suguvõsasaladused jne. Tegelasi juhib meeletu kirglikkus, igasugune vähenegi mõistuseraas kaob lõunamaise emotsionaalsuse ja temperamendi alla. Kõik see kokku on muidugi erakordselt ebausutav, ent tuleb tunnistada, et sellise keerulise koega seriaali kokkukirjutamiseks on vajalikud teatavad oskused ning fantaasialend.
See ei ole puhas õnneliku kõpuga lugu. Reynolds laseb paljudel tegelastel jõhkralt surra, sealhulgas ka positiivsetel kangelastel. Samas on neid positiivseid tegelasi üsna vähe - enamikus romaani kangelastest leiame nii äärmuslikult häid kui ka äärmuslikult halbu iseloomujooni.
"Wagneri" hindamisel tuleb kindlasti arvestada ilmumisaastat ning omada arenenud huumorimeelt. Sellisel juhul saab seda seikluslugu lugeda muheda naeratusega suul ja kujutada ette 160 aasta taguseid lugejaid, kes "jubedate" ja haledate süžeepöörakute peale õhku ahmisid. Žanriliselt liigitub tekst ulme vanimasse, intelligentseimasse ja hinnatuimasse alaliiki - horrorisse.