Dr. Conwayl on taas kummaline patsient... huvitav, kas tal neid ka mittekummalisi on?
Sedapuhku teeb ravi eriliseks see, et tegelikult polegi otseselt tegu haigega... millega täpsemalt tegu on, seda ma seletada ei saa, sest siis lobiseks ma puändi välja...
Jutt on lugemisel pisut tüütu, kuid lõpu ilu ja dr. Conway triumfi ehedus annab loole siiski tugeva nelja... tõesti, raske on teha oma tööd, kui sa ei saa kellelegi öelda, et mida sa teed ning sul pole mingeid tõestusi oma õigsusele, ennem, kui kõik on lõpuks möödas...
Kokkuvõttes ilus ja inimlik lugu!