Kasutajainfo

Albert Sanchez Pinol

1965-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Albert Sanchez Pinol ·

La pell freda

(romaan aastast 2003)

eesti keeles: «Külm nahk»
Tallinn «Pegasus» 2007

Hinne
Hindajaid
0
2
1
0
0
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (3)

Üsna lihtsakoeline lugu. Hästi jutustatud, aga siiski eriliselt sügavama sisuta. Muidugi on siin "meie" ja "nende" probleem ning peategelase arengudünaamika keskkonna mõjul, aga sellest on juba ammuilma palju paremini kirjutatud. Veidike paistab silma autori vähene kirjutamiskogemus - lugejal on väga raske mõista, kuidas jutustatud sündmustest terve aasta kokku tuleb näiteks. Näib, et autoril lihtsalt pole nii palju öelda, et tervet tegevusaastat sündmustega täita ja seetõttu on tulemus mõnevõrra hüplik ja hõre.

Eestikeelne väljaanne on veel hea tõestus väitele, et ükskõik kui hea tõlkija vajab siiski keeletoimetajat, kes tulemuse mõttega läbi töötaks. Silma hakkavad rumalad vead, nagu "majesteetlik kõrgus", "aruharva" jne.

Teksti loeti eesti keeles

Nooremapoolne või keskealine mees läheb kaugele Lõuna-Atlandi saarele ilmavaatlejaks. See saar on nii kaugel, et sealt ei käi isegi kauge kaarega mööda ühtegi laevaliini, saar ise aga on 1,5 km pikk. Saarel on ilmavaatleja maja ja majakas. Saarele saabudes selgub, et eelmine ilmavaatleja on kadunud, majakavaht aga karvakasvanud vaikiv tüüp, kes keeldub naabermaja mehega juhtunust rääkimast. Uus ilmavaatleja seab end sisse, kuid juba esimesel ööl muutub kogu elu põrguks: tema maja ründavad kummaliste kahepaiksete olendite hordid, kelle eesmärk on ilmselgelt vaenulik. Mees tänab jumalat, et teda kohale toonud laeva kapten jättis talle püssi ja laskemoona, ning mõistab, miks majakas nii tugevalt kindlustatud on.

Suur osa romaani tekstist on pühendatud kahe mehe võitlusele amfiibolevustega (kes on siiski osaliselt mõistuslikud, nagu selgub). Teine suur osa on keskendunud üksikul saarel elavate meeste omavahelisele pingele. Kolmandaks teemaks võiks lugeda inimese ja võõrolendi kontakti loomise probleemid. See viimane tekitab küsimuse, mida autor on ikkagi öelda tahtnud. Nimelt on karvakasvanud majakavaht "taltsutanud" ühe emase amfiibolevuse ja lisaks kodutöödele rahuldab see ka mehe seksuaalseid vajadusi. Kui ilmavaatleja peab seda alguses zoofiilseks jälkuseks, siis mõne aja pärast rautab ta koleda välimusega kahepaikset juba ise ning leiab, et olevus on väga ilus ja seks taevalik. Kirjaniku sümpaatia on ilmselt verepilastaja poolel - kas tõesti ülistus zoofiiliale, sest need olendid ei sarnane inimesel rohkem kui gibonid? Või on see apologeetika rassidevahelistele suhetele? Välistada ei saa ka lihtsalt ühte astet metsistumise teel, mida mööda üksikul saarel elav mees paratamatult kulgeb. Peategelane hakkab otsima võimalusi, kuidas luua kontakti ülejäänud vaenulike olevuste karjaga, kuidas neid "mõista" ja sõlmida vaherahu. Samas viib see vaenuni majakavahiga, kes keeldub neis nägemas midagi muud kui verejanulisi vaenlasi (v.a. emaslooma seksuaalfunktsioon).

Raamatu sentiment on kuidagi irreaalne. Sisuliselt on tegu intelligentse tänapäevase inimese mõttevooga (kohati päevikuna), kuid mitte kordagi ei mõtiskle mees selle üle, kuidas on võimalik, et ookeanis elab kümnete tuhandete kaupa kummalisi (ja suurt kasvu, mitte mingid kihulased) poolmõistuslikke olevusi, kelle olemasolust maailm midagi ei tea. Ta ei arutle, kuidas need on arenenud, kus elavad või kas kõik pole unenägu. Ta võtab üleloomuliku omaks samasuguse enesestmõistetavusega nagu mis tahes uue, kuid ikkagi tavapärase nähtuse. Üleüldine õhustik meenutas natuke Buzzatti "Tatarlaste kõrbe" miljööd. Sündmuste aega ei ole märgitud, aga kaudsete märkide järgi võiks see toimuda enne II maailmasõda. Sandri poolt mainitud hooletusvigu minu silm kinni ei püüdnud.

Teksti loeti eesti keeles

Raamat ei ole üldse halb, kuigi -- kuidas ma ka ei püüaks -- ei saa ma absoluutselt nõustuda selle sõnumiga. Mina liigitaksin selle teose ulme vesivõsuks, maagiliseks realismiks. Ma ei taha muide seda zanrit kuidagi alavääristada, pigem suhtun positiivselt elustavasse mõjusse, mida maagilise elemendi peavoolu imbumine kaasa toob, antud juhul aga tekivad teose täisverelise ulmena käsitlemisel need raskused, millele SS eelmises arvustuses tähelepanu juhtis, ja mille võib lühidalt kokku võtta küsimuses, et kuidas on võimalik, et meres elab tuhandete kaupa poolintelligentseid inimesesuurusi ja laias laastus -kujulisi olevusi, kellest keegi midagi ei tea. Maagilise realismi võtmes, kus rõhk on vaid inimese olemuse lahkamisel ja tema reaktsioonidel, arenemisel... hm, pigem degeneratsioonil, eks ole... igatahes, kui autor vaatleb vaid inimest, paneb ta endale sobivasse situatsiooni ja püüab sellelt eriliselt lakmuspaberilt saada kahejalgse olevuse olemuse uudset kuju, ei teki küsimust, et see-kuradi-kõik, mis seal juhtub, ei kannata vähimatki loogilist analüüsi. Minu rahulolematus raamatuga algab umbes sama koha pealt, millele eelmised arvustajad ka juba tähelepanu juhtisid -- et mida annab mulle teadmine, et küll ikka on võimalik nii kõrgelennulist ja samas siivashägusat teksti kedrata, et põhjendada, miks mõne kuu pärast on juba päris hea keppida üht sabata krokodilli, keda teine mees koduloomana peab ja kes hea tahtmise korral pisut naist meenutab? Raamatu parimad osad minu jaoks olid kummatigi Iiri vabadusvõitluse äraspidisuse üsna head, olemuseni tungivad ja samas neutraalsed kirjeldused. Üsna hea oli ka kogu kaitsetaktika ja kogu selle "sõja" äraspidine loogika, mis kohati justkui muust tekstist sõltumatuna oma elu elama hakkas. Kahjuks jäi kogu teos kuidagi hõredaks, tekitades tunde, et autor siiski täielikult materjalist jagu ei saanud ja samuti pean mainima, et kuigi autor suutis lõpuni midagi uut öelda, pisut üllatadagi, oli selge, kuidas raamat lõppema peab -- ma mõtlen, et see ei lõppe kui ulme, vaid kui mõistujutt. Kokkuvõttes siiski piisavalt omanäoline, nihutatud ja haige lugu, et häälestas leebelt.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: