Kahtlemata on Sturgeon tõsiselt andekas kirjanik. Käesolevas loos on ta seestpoolt näidanud inimese surmaeelset deliiriumi. Saavutusena on see märkimisväärne ja ka loo puänt oli igati abiks. Uuesti lugeda ma seda aga kindlasti ei soovi.
2.
4.
22.
23.
38.
55.
59.
60.
67.
68.
85.
92.
98.
100.
101.
104.
116.
123.
125.
129.
141.
149.
(jutt aastast 1959)