(romaan aastast 1953)
Raamatu sõnum on, et Homo Sapiens on vaid vahe-etapp teel kõrgema eluvormi poole. Nagu selgub, on tolle moodustise jaoks vajalikud ka igat liiki üle- ja vajakarengud (muuseas, täienduseks eelmisele arvustusele - mongoloidne tähendab Downi sündroomi). Nii et keegi pole vähemväärtuslik. Tore. Tavaline kirjanik-käsitööline kirjutaks selle idee põhjal kõige tõenäolisemalt debiilse raamatu, Sturgeon ei ole tavaline ja sama müstiline kui idee, on ka raamat ise.
Romaan jaguneb kolmeks jutuks, millest üks, "Baby Is Three", ilmus esmalt eraldi ajakirjas ja on hiljem jõudnud mitmesse antoloogiasse ja kogusse, teised kaks on ilmunud vaid romaani koosseisus.
Esimene, "The Fabulous Idiot", on idioot Lone`i lugu milles samas saavad tutvustatud kõik teised Homo Gestalt`i liikmed-koostiosad. Sealjuures on pooleleheküljelistel lõikudel korraks mainitud kahe järgneva loo peategelasi Gerry`t ja Hip`i ja peab ütlema, et esmakordsel lugemisel häiris antud hetkel süzheega mitteseotud tegelaste sissetoomine väga. Jutt ise on äärmiselt raskepärane, arhailine tekst, mille tegevus väljenduslaadi ja tegevuskoha järgi võiks aset leida kusagil eelmise sajandi või veel varasemas Ameerikas, kuid see on muidugi petlik mulje.
Teine lugu kujutab endast Gerry seanssi psühholoogiga, mille käigus selgineb nii see, kuidas Gerry friikide kambaga liitus kui see mis teda psühholoogi juurde tõi. Millegipärast tundus see romaani kõige igavama osana.
Kolmandas näeme ühe Gestalt`i liikme Janie üritustmuuta Gerry`t pisutki vastutustundlikumaks ja vahendiks on sõgestunud Hip. Romaani kestus ajaliselt on umbes kümme aastat.
`Enam kui inimene` on raamat, mida on erakordselt raske lugeda, kuid viimane osa seob kuidagi müstiliselt otsad kokku ja isegi sense of wonder eksisteerib. Nii kummaline kui see ka pole, lugemise lõppedes tekib silme ette pilt, mida loo keskel ligad-logadi tükke lugedes küll kuidagi aimata poleks osanud. Teist korda lugedes on usutavasti võimalik teosest palju rohkem leida, kuid järgmise lugemiseni on hindeks siiski nõrk neli, märkimaks neid ebainimlikke ponnistusi, mida romaani lugemine minult nõudis.
Arvatavasti kulub nüüd taas tükk aega enne kui ma mõnd Sturgeoni romaani lugeda julgen.
Nö. ulmekultuuriajaloolisest seisukohast siiski väärt lugemisvara (kriitikute ja fännide nn. kõigi aegade koondedetabelis asub raamat esimese viie hulgas). Ja esimene osa on niivõrd hea, et alla nelja ei raatsi tervikule lihtsalt panna.