Tegu on küllaltki kobeda kogumikuga. Kellel huvi, siis iga loo kohta on ka eraldi kirjutatud. Enamik mahtus "loetava" alla, sisse oli - nagu ikka - sattunud ka mõned tüütud ja igavad käkerdused aga koostaja Dozois` puhul pole see muidugi mingi ime. "Ulmekirjanduse vanaisa" armastab sisse toppida lugusid ja autoreid, kes on eelnevalt üles astunud tema enda poolt toimetatud ajakirjades või teistes koostatud kogumikes. Valik on sellegipoolest üsna soliidne. Siinkohal lühike kokkuvõte parimatest lugudest allakirjutanu hinnangul.
Paul J. McAuley "Winning Peace". Hoogne kosmoseseiklus McAuley tuntud kvaliteedis. Lugu ei kuulu Quiet War sarja (minu meelest), küll aga sobiks sinna ülihästi.
Kage Baker "Maelström". Baker kirjanikuna on väga hea ja see jutt pole erandiks. Marsile on ta paigutanud teisigi oma lugusid.
James Patrick Kelly "Dividing the Sustain". Hoogne kelmijutu sugemetega lugu posthumanitest pikal laevareisil kuhugi kaugele planeedile, kuidas need posthumanid armastavad enda olemust muuta ja mis sellest kõigest välja tuleb. Hea.
Alastair Reynolds "Minla`s Flowers" kuulub Reynoldsi Merlinist pajatavasse minisarja ja räägib selle kauges tulevikus tegutseva seikleja ühest varasemast seiklusest. Üsna pikk aga samas ka huvitavam, kui ülejäänud kaks Merlini lugu.
Robert Silverberg "The Emperor and the Maula". 1001 ööd kauges tulevikus kaugel planeedil. Vanameistri tuntud kvaliteedis. Millegipärast kargasid silme ette Silverbergi enda Majipoori-sarja mõned lood.
Walter Jon Williams "Send Them Flowers". Üsna lõbus kelmijutt kahest elukunstnikust erinevate reaalsuste vahel oma kosmosejahiga seiklemas, naistega ja varandustega mehkeldamas ja püüdes sealjuures mitte suurte ja vägevate käppade vahele jääda. Väga hea.
Dan Simmons "Muse of Fire". Ilmselt kogumiku kaalukaim tükk. Gnostitsistlikust müstikast tiine ja Shakespeare`i loomingut kauge tulevikuga hoogsalt segav lühiromaan eeldab täielikuks nautimiseks mõningaid teadmisi nii Shakespeare`st kui gnostitsismist. Külmaks ei tohiks jätta aga kedagi. Simmons suudab küll kui tahab, see pole just eriline uudis ja see võrdlemisi värske lühiromaan tõestab, et härral veel padruneid salves jagub.
Üldiselt julgen soovitada. Kogumik annab täpselt seda, mida lubab, ehk siis kosmoseoopereid, kusjuures moodsaid kosmoseoopereid. Kuldajastu originaalkosmoseooperitest ja "Tähesõdade" lapselikust primitiivsusest on ikka päris hoogsa sammuga eemaldutud, basic stuff on aga jäänud.