Sadamakail seisab eradetektiiv ja jälgib, kuidas politseinikud veest laipa välja õngitsevad. Tapetu on mees, keda detektiiv, pidi jälgima, sest tolle naine - Lauljanna - kahtlustas abikaasat abielurikkumises. Tapetu kehale on tehtud hulgaliselt sisse- ja väljalõikeid, mis on oma metoodilisuses peaaegu kunstipärased. Detektiiv jätkab uurimist ohvri perearsti juures, kelle leiab samuti tapetuna - pea ülaosa on ära saetud ja aju kaasa võetud. Sellele järgnevad tähendusrikkad unenäod ja krüptilised vihjed suvaliselt tänavajoodikult. Vihjed viivad Lauljanna ning Detektiivi tühja laohoonesse, kust leitakse juhtmete ja seadmetega ühendatud perearsti aju, mis on elus ja täie mõistuse juures. Lühikese vestluse järel palub aju end tappa, mida detektiiv oma püstolit kasutades ka teeb. Ennem jõuab ta siiski vihjata, et kõige taga on Yuggothilt pärit seened, kes on Maa ammu üle võtnud ja inimesed on vaid laborirotid nende Suures Plaanis. (Yuggothi Seentest räägib H.P.Lovecraft oma segases, 36 sonetist koosnevas tsüklis).
Jutt kisub lõpupoole üsna irreaalseks ja unenäoliseks, kus peategelastele kangastauvad nägemused eelmistest eludest, ent erinevalt paljudest teistest taolistest lugudest on selles parasjagu sugestiivsust ja feeling´ut. Austraallasest autori jutu leiab huviline lisaks antoloogiale "Hardboiled Cthulhu" ka ajakirja "Dreaming in R´lyeh" neljandast numbrist.